Keskkonnaagentuuri neljapäeval avaldatud statistilise metsainventeerimise (SMI) andmete kohaselt on Eestis metsaga kaetud 51,3 protsenti pindalast. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 60 protsendi ning metsavaesemad Tartumaa ja Põlvamaa.

Raiemaht kasvas 2022. aastal eksperthinnangu alusel 10,9 miljonilt kuupmeetrilt 11,4 miljonile. Raiemaht riigimetsas püsis varasemal tasemel moodustades Eesti kogu raiemahust pea kolmandiku. Eksperthinnang koostatakse RMK tegeliku raie ja erametsa raiedokumentide (metsateatised) ning kaugseire andmete alusel. See tähendab, et võrreldakse konkreetsetele aladele esitatud metsateatiste andmeid satelliidipiltidega, et näha, kas ala on tegelikult ka raiutud.

SMI hinnang ja eksperthinnang lähevad arvuliselt väga hästi kokku, ütles SMI-d tutvustanud metsastatistika autor Madis Raudsaar.

Metsa tagavara juurdekasv oli eelmisel aastal kokku 15,6 miljonit tihumeetrit. Metsa tagavara langes 457 miljoni kuupmeetrini, kuid tulevasteks aastateks on Taivo Denksi sõnul näha stabiliseerumise märke. Tagavara vähenemise põhjuseks on raiemaht, raadamised aga ka statistiline viga, ütles Raudsaar.

Eesti metsast 49 protsenti moodustavad okaspuu- ning 51 protsenti lehtpuumetsad. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul on puuliikide osakaalud jäänud võrreldes varasemate aastatega samaks.

Viimastel aastatel on tõusutrendis segapuistud ehk nende metsade osakaal, kus kasvab kolm või enam erinevat puuliiki. "Segametsade hulga kasv annab lootust, et metsad on tulevikus tervemad – üheliigilised puistud on vastuvõtlikumad  kahjuritele ja haigustele," selgitas Denks. Samuti on suurenenud vanade metsade pindala.

Aastaga on kasvanud kaitsealuste metsade osakaal ulatudes metsainventuuri andmetel 31 protsendini. Seejuures on enim suurenenud range kaitse all oleva metsamaa osakaal, mis moodustab 18,1 protsenti. Selle näitajaga on Eesti Euroopa riikide seas kolmandal kohal pärast Liechtensteini ja Itaaliat.

Raimaht tekitab huvigruppides eriarvamusi

"11 miljonit tihumeetrit aastas on Eestis väga jätkusuutlik raie, sest metsa juurdekasv on palju suurem. 11 miljonile tihumeetrile on üles ehitatud ka kogu Eesti metsa ja puidutööstuse sektor, ja see number täna ei suurene, sest see sektor ei suurene, aga kui see vähenema peaks, siis vähenemise protsendi võrra kaob sektoris ära töökohti ja ettevõtteid," kommenteeris mullust raiemahtu Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla.

"See mõjutab eriti tugevalt just maapiirkondi, sest sektor põhineb maapiirkondade töökohtadel. Seda mõju on majanduses näha – metsa ja puidutööstuse sektor on teinud majanduses 24 protsenti vähem realisatsiooni võrreldes eelmise aastaga. Sel aastal tuleb number 11,4 miljonist väiksem, seetõttu on ka sektori majandusaktiivsus kohe väiksem," sõnas Haidla.

Metsandustegelane Lembit Maamets ütles ERR-ile, et SMI üldnumbritele otsa vaadates on näha, et vastuolud numbrite ja retoorika vahel on püsivad. "Esimene väide: metsamaa pindala on püsinud stabiilsena. Teine väide: metsade kogu puidutagavara langeb jätkuvalt. Kolmas väide: metsade juurdekasv ületab jätkuvalt raiemahtusid. Jääb arusaamatuks, kuidas on see võimalik, kui kõik kolm väidet on tõesed?" arutles Maamets.

Rahvaalgatuslik liikumine Eesti Metsa Abiks on veendunud, et raiemaht peab vähenema.

"Eestis on aastaid toimunud intensiivne üleraie, paraku raiemahtu reguleerib turg ning erametsade raiemahu osas puuduvad piirangud. Eesti Metsa Abiks (EMA) toetub teadlaste hinnangule, et raiemahud peavad järsult alla minema. See tähendab piiranguid nii era- kui riigimetsades," ütles MTÜ EMA juhatuse liige Helena Eenok. "Euroopa Komisjon on välja andnud määruse Euroopa loodusele tekitatud kahju heastamiseks 2050. aastaks. Määruse täitmine on riikidele kohustuslik," sõnas Eenok.

Eraldi küsimus on SMI andmete usaldusväärsuses, ka uues valitsuse koalitsioonileppes on kirjas eesmärk, et metsandusandmete kvaliteet peab paranema, märkis Eenok veel.