423 hääletanu seas toetas Martin Helmet 381 delegaati. Teine kandidaat Peeter Ernits pälvis 42 delegaadi toetuse.

Ernits teatas esimeheks kandideerimisest alles selle nädala alguses, öeldes, et kandideerima ajendas teda oma nägemus, kuidas erakonda juhtida ning et erakonna juhina keskenduks ta rohkem organisatoorsetele probleemidele.

Helme ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ülekaalukas võit näitab, et tema võetud poliitilist kurssi EKRE-s hinnatakse.

"See on väga hea viis võtta erakonna temperatuuri. Vaadata, kui palju on neid inimesi, kes praeguse juhtimisega rahul on, ja kui palju on neid, kes  tahaks muudatusi. Praegu näeme, et umbes kümme protsenti kongressist oleksid soovinud näha muudatusi. Mina loen sellest väga selget, väga kindlat toetust nii minu poliitilisele kursile kui ka juhtimisstiilile," lausus ta.

Helme eitas, nagu oleks Ernits toodud kunstlikult vastaskandidaadiks. Helme ütles, et kui Ernits oleks ka ise oma kandideerimist tõsiselt võtnud, oleks ta varem sellest teatanud ja jõudnud ka kampaaniat teha. Ka kinnitas Helme, et erakonna juhiks kandideerimine ei sea ohtu Ernitsa jätkamist erakonna liikmena.

Ernits ise jäi oma häältesaagiga rahule.

"Kümme protsenti häältest on praktiliselt viimasel sekundil kandideerimise puhul väga hea tulemus. Pealegi ma tean suuresti, kes nende taga on ja see on väga tõsine seltskond. Nii et mina olen rahul. Oluline on see, et ma pakkusin võimalust, kuidas EKRE puhul kehtestatud blokaadist välja murda. Ma pakkusin võimalust, kongress arvas nii, rahva hääl on jumala hääl," lausus ta.

Ernits ütles, et soovib erakonna liikmena jätkata, sest seal toimuv läheb talle korda.

Helme ütles kongressil peetud kõnes, et EKRE poliitilised oponendid tahavad erakonda suunata rajale, mille lõpus on kodustatud opositsiooni reservaat. "Nii kaua kui mina olen erakonna esimees, ei lase ma meid reservaati panna," lausus ta.

Helme sõnul on EKRE ainus erakond Eestis, mis seisab Eesti põhiseaduse, suveräänsuse, rahvusriigi kui ka vaba riigi eest, kus saab vabalt nii suud pruukida, ettevõtlust arendada kui ka piiramatult liikuda.

Martin Helme valiti EKRE juhiks 2020. aasta juulis, enne seda oli erakonna esimees Mart Helme.

Aseesimeesteks valiti Mart Helme, Jaak Madison ja Henn Põlluaas. Lisaks kandideerisid Arvo Aller, Kalle Grünthal ja Urmas Reitelmann. Mart Helme sai 342, Henn Põlluaas 272, Jaak Madison 326 häält. Aller sai 64, Grünthal 69 ja Urmas Reitelmann 39 häält.

Samuti valiti EKRE-le uus juhatus. Uude juhatusse valiti Arvo Aller, Rain Epler, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Rene Kokk, Mati Kuklane, Helle Kullerkupp, Silver Kuusik, Siim Pohlak, Anti Poolamets ja Jaak Valge.

EKRE volikogusse valiti Eeva Helme, Evelin Poolamets, Mart Järvik, Malle Pärn, Loone Ots, Merike Lumi, Eve Pärnaste, Kaupo Männiste, Paul Puustusmaa, Aat Purje, Kersti Kracht, Daniel Mereäär, Merle Kivest, Harri Kingo ja Toivo Tasa.