Mitmed inimesed Vene eliidi seast on muutunud Vene-Ukraina sõja suhtes närviliseks. Ärevust on suurendanud tülid eri Vene väejuhtide vahel, droonirünnakud Moskva pihta ning Ukrainaga seotud paramilitaarsete rühmituste rünnakud Vene piirioblastite vastu, kirjutas The Washington Post mitmele allikale tuginedes.

Zatulin: Venemaa pole saavutanud sõjas ühtegi eesmärki

"See on tõsine väljakutse võimudele," ütles üks hästi informeeritud liige Vene diplomaatilistest ringkondadest senitoimunut kirjeldades. Pingeid ilmestas hiljuti Vene riigiduuma liikme Konstantin Zatulini konverentsil öeldud kommentaarid, mille kohaselt ei ole Venemaa suutnud Ukrainas ühtegi oma sõjaeesmärki saavutada ning mõnede varem eesmärgiks seatud sihtide saavutamise püüdlemine on muutunud mõttetuks. The Washington Post juhtis tähelepanu, et Zatulin on lähedalseisev Vene julgeolekuteenistuse FSB juhtkonnale.

Konstantin Zatulin meenutas sel konverentsil algseid Vene sõjaeesmärke loetledes ette Vladimir Putini tollal deklareeritud eesmärgid "sõjaliseks erioperatsiooniks" Ukraina vastu: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, Ukraina neutraliteet ja Donetski ja Luhanski oblasti elanike kaitsmine. "Millistel neist punktidest oleme täna tulemusi saavutanud? Mitte üheski," küsis ja vastas Zatulin retooriliselt iseendale.

Vene poliitika analüütik Tatjana Stanovaja kirjeldas samuti, et mure Vene eliidi seas on kasvamas, kuna inimesed eliidi seas ei saa aru, millised on Vladimir Putini plaanid ning nad pole ka kindlad, et Putin suudaks olukorraga adekvaatselt tegeleda. Sarnasel teemal ja toonil andis Tatjana Stanovaja hiljuti kommentaare ka New Yorkerile. Ühe Vene ärimehe sõnul mõjus inimestele psühholoogiliselt just droonirünnak Moskva vastu. Too rünnak oli sihitud elupiirkondade vastu, kus elavad ka Vene eliiti kuuluvad inimesed.

Ukraina julgeolekutagatiste jutt suurendas pessimismi Vene eliidis

Üks Vene valitsusametnikega kontaktis olev hästi informeeritud allikas Vene diplomaatilistest ringkondadest kinnitas The Washington Postile, et meeleolu muutus süngemaks eelmisel nädalal, kui tulid ilmsiks lääneriikide ettepanekud anda Ukrainale pikaajalised julgeolekutagatised. Julgeolekutagatiste kohaselt kinnitaksid lääneriigid, et tagavad relvatarned Ukrainale järgmise mitme aasta jooksul, mis oleks alternatiiv NATO liikmesusele. Sama isik ütles, et juba julgeolekutagatised on Venemaa juhtkonna jaoks suur mure.

"Kui moodsaid relvi tarnitakse ka edaspidi ja Ukraina armeed moderniseeritakse, siis isegi ilma formaalse liikmesuseta oleks Ukraina sellisel kujul Venemaa jaoks eksistentsiaalne oht," kinnitas sama allikas, kes lisas: "Tundub, et see motiveerib Venemaa jätkama sõjalist operatsiooni". Venemaal on ka hääbumas lootus, et lääneriikide tugi Ukrainale oleks tulevikus vähenemas. Näiteks lootis Vladimir Putin varem muutusele, mille võinuks tingida USA presidendivalimised 2024. aastal, kuna osa vabariiklasi on Ukraina relvatarnete vastu.

Eraldiseisvalt kirjutas oma allikatele tuginedes hiljuti Bloomberg, et paljud Vene poliitilisest ja ärieliidist on sõjas väsinud ning soovivad selle lõppu, kuid ei usu, et Vladimir Putini sõdimise lõpetab. Keegi pole nõus ka Vene presidendile vastu seisma, kuigi on tekkinud kahtlused Putini juhtimise suhtes. Samuti pole ühtegi märki, et keegi sooviks Putini asemel juhtrollis olla. Enamik eliidist püüab jääda tagaplaanile veendumuses, et nad ei suuda sündmuste arengut muuta.

Simonjan viskas õhku rindejoone külmutamise idee

Venemaal on ilmnenud ka märke valmidusest teha Ukrainaga kompromisse. Näiteks ütles hiljuti propagandaportaali RT peatoimetaja Margarita Simonjan, et konflikt tuleks külmutada praegusel rindejoonel ning okupeeritud aladel tuleks korraldada referendumid selgitamaks välja, kas seal elavad inimesed soovivad elada Venemaal või Ukrainas. Vastasel juhul võib Ukraina lääneriikidelt saadud pikamaarelvastust kasutada Vene territooriumi vastu.

Kuigi The Washington Postiga suhelnud diplomaatiline allikas kinnitas, et Margarita Simonjani ettepanek on juba Vene ametliku positsiooni revideerimine, siis on see analüütikute sõnul vaid uus Kremli propagandanüke. Rindejoone külmutamine annaks Vene vägedele võimaluse end koguda ja taasrelvastada uueks rünnakuks.

Samas hoiatas sama lehega suhelnud Vene miljardär, et sõja pikemalt kestes on see muutunud paljude venelaste jaoks isiklikuks küsimuseks ning seetõttu on raskem ette kujutada Vene vägede taandumist. Seda isegi juhul, kui mõistetakse, et algne invasioon oli viga. Ka Bloombergiga suhelnud allikad kinnitasid, et külmutatud konflikt oleks Venemaa jaoks kõige parem stsenaarium. Varem loodeti kogu Ukraina vallutamist.