Venemaa poliitilist süsteemi aastaid analüüsinud Tatjana Stanovaja ütles intervjuus New Yorkerile, et tema hinnangul on Vene eliit Vene presidendi Vladimir Putini juhtimises üha enam pettunud. Stanovaja samas rõhutas, et Putini loodud režiim võib püsima jääda ka peale Putini võimult kadu. Samuti võib Vene valitsus peale Putinit osutuda praegusest veel radikaalsemaks, kuid see sõltub, et mis viisil ja tingimustel praegune Vene president võimupositsioonilt kaob.

Tatjana Stanovaja tõi esile, et Vladimir Putinil oli varem Vene presidendina selge plaan, visioon ja ressursid, kuid ta tundub nüüd olevat halvasti informeeritud ja kõhklev. Näiteks ei tundu Putinil olevat selget strateegiat, et kuidas praegusest kriisist välja tulla. Kui Venemaa oleks Putini juhtimisel suutnud Ukraina esimese paari sõjakuuga vallutada, siis oleks neid küsimusi kerkinud.

Kõige keerulisem olevat olnud periood septembrist veebruarini, kui Vladimir Putin küll ähvardas lääneriike ning tegi ka tuumaähvardusi, kuid ta ei toonud esile, et millised on järgmised praktilised sammud. Praegu on surve väiksem, kuna rinne Ukrainas on nüüdseks stabiilsem. Samas olevat Vene eliidi seas üha tugevamalt tundmus, et katsed sõda võita on määratud läbikukkumisele. Seda ei usu mitte ainult see osa eliidist, kes peab 2022. aasta veebruari invasiooni veaks, vaid ka tugevalt ukrainavastased inimesed, kes tahavad Ukrainat läbi "denatsifitseerimise" venestada.

Progressiivsemalt meelestatud eliidi jaoks tundub Vladimir Putin üha hullem, kuna see grupp inimesi tajub Tatjana Stanovaja sõnul, et mis piirangud on Venemaal ja kuidas sanktsioonide tõttu kannatab Venemaa tehnoloogiline ja teaduslik areng. Samas on Putin liiga pehme karmi liini pooldava eliidi osa jaoks, kes tahaks näha täielikku ühiskonna ja relvajõudude mobiliseerimist Ukraina vastu. Selles teises segmendis on aga omakorda grupp inimesi, kelle arust on isegi selleks liiga hilja ning Venemaa peaks hilisemaks sõjaeduks panema konflikti praegu pausile. Pausi ajal tuleks aga teha puhastustöö eliidi seas, jagada ümber vara ning luua sobilik riiklik ideoloogia, mis aitaks tulevikus paremini sõdida.

Vladimir Putini poliitiliste vaadete kohta selgitas Tatjana Stanovaja, et Putin usub täitvat enda hinnangul ajaloolist missiooni, mistõttu tema otsuseid ei saa alati hinnata päevapoliitika manöövrite valguses. Stanovaja rõhutas, et see pole Putini õigustamine, vaid kasulik viis, kuidas Vene presidendi otsuseid analüüsida. Seda just seepärast, et Vladimir Putin usub enda käituvat Venemaa huvides ja seda isegi siis kui tema tegevus Venemaad kahjustab.

Tatjana Stanovaja tõi lisaks esile, et Vene eliit tajub sõja mõjusid ülejäänud ühiskonnast märksa negatiivsemalt läbi sanktsioonide, otsustusprotsessides osalemise või enda ressursside andmise sõja tarbeks. Seetõttu oleks Venemaa sõjaline lüüasaamine nende jaoks katastroof. Samas Vene ühiskonnal pole midagi kaotada ning keskmine inimene kardab Stanovaja sõnul rohkem võimalikku NATO rünnakut kui Venemaa kaotust sõjas, kuigi need kaks asja on seotud. Eliidi jaoks samas oleks lüüasaamine otsene oht neile endile, kuna paljusid võidakse pidada sõjakuritegudes kaasosalisteks.