EL-i välisministrid võivad Prahas teha avasammu venelaste viisakeelu poole

Teisipäeval Prahasse mitteametlikule – niinimetatud Gymnichi formaadi – kohtumisele kogunevatelt Euroopa Liidu välisministritelt oodatakse esimest sammu Vene kodanike liikumisvõimaluste piiramiseks Euroopas. Otsust peatada Vene turistide külaskäigud täielikult nagu on soovinud Eesti ja veel mitu riiki, kolmapäeval siiski suure tõenäosusega ei tule.
"Mina lähen kohtumisele ettepanekuga kehtestada Venemaa suhtes kaheksas sanktsioonide pakett, sealhulgas ka piirangud Vene kodanike sisenemisele Euroopa Liitu turismiviisadega," ütles välisminister Urmas Reinsalu esmaspäeval ERR-ile.
Reinsalu sõnul võitleb Eesti selle nimel, et survestada Venemaad viivitamatult peatama oma agressioon Ukrainas ning sanktsioonid, sealhulgas viisapiirangud, on üks vahend selle saavutamiseks.
Reinsalu tunnistas, et Eesti ja teiste riikide ettepanekul Vene turistide sisenemise peatamiseks on nii pooldajaid kui vastaseid, aga Praha lossis toimuv poliitiline arutelu selleks ongi, et kuulata kõikide osaliste seisukohti.
Teadaolevalt on Lõuna-Euroopa riigid, nagu Kreeka ja Küpros, olnud sisenemispiirangute vastu. Saksa liidukantsler on rääkinud, et venelasi ei saa kollektiivselt karistada. Mitmed riigid on ka öelnud, et soovivad üleeuroopalist kokkulepet.
Aga nii Reinsalu kui ka riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viitasid vestluses ERR-iga Euroopa Liidu riikide seisukohtade muutumisele Ukraina sõja käigus. Kui alguses oli EL väga ettevaatlik relvaabi andmisel Ukrainale, siis nüüd tarnitakse relvi laialdaselt. Samuti on iga sanktsioonide paketi eel toimunud tulised vaidlused, kuid lõpuks on need ikkagi vastu võetud. Nii on ka kuu aega tagasi esitatud Vene kodanike sissesõidu piiramise ettepanek praeguseks saanud üsna paljude riikide toetuse.
Venelaste viisalihtsustus kaob
Suure tõenäosusega lepivad välisministrid siiski kokku Euroopa Liidu ja Venemaa vahel siiani kehtiva viisalihtsustuslepingu külmutamises nagu prognoosis nädalavahetusel Financial Times.
Selle lepingu alusel saavad Vene kodanikud EL-i riikide saatkondadest taotleda Schengeni viisat lühema tähtajaga ning neilt nõutakse viisataotluse esitamisel vähem dokumente. Samuti on nende jaoks viisa väljastamise tasu väiksem kui muude riikide kodanikele.
Osa viisaleppest, mis puudutas Vene valitsusametnike ja ärimeeste reisimist, külmutas EL siiski juba veebruaris, pärast Vene agressiooni algust Ukrainas.
Ehkki selle leppe peatamine jätaks Vene kodanikud ilma eeliskohtlemisest ning pikendaks märkimisväärselt ooteaegu ja niimoodi tõenäoliselt vähendaks venelaste pääsu Euroopasse, ei pea Balti riigid ning Soome seda piisavaks.
"Selle leppe külmutamine ei täida siiski eesmärki lõpetada üldse viisade väljastamine Vene kodanikele," tõdes Mihkelson.
Eesti esindajad on rõhutanud, et Vene kodanike reisimise piiramisel Euroopa Liidus on nii moraalne aspekt kui Eesti jaoks ka julgeolekuline külg.
Kui agressiooni alguses peatati lennuühendus Venemaa ja Euroopa Liidu riikide vahel, siis võimalus siseneda EL-i maad mööda läheb algse piirangu mõttega vastuollu ning ei peata venelaste reisimisvõimalusi.
Lisaks, kui agressiooni algusest saadik on läbi Eesti liikunud ligi 300 000 Vene kodanikku, siis arusaadavalt ei suuda Eesti kontrollida kõigi teiste liikmesriikide väljastatud viisadega venelasi, on Eesti esindajad öelnud. Eesti on toonud näitena punatanki teisaldamise ajal Narva saabunud Soome ja Itaalia väljastatud viisaga kahte Vene propagandisti, kelle politsei riigist välja saatis.
"Kõik need Vene turistid tulevad üle meie maapiiri. Me ei suuda igaüht kontrollida ning peame kandma teiste Schengeni riikide koormat. Ma leian, et see ei ole õige," rääkis peaminister Kaja Kallas nädalavahetusel Itaalia ajalehele la Repubblica antud usutluses.
"Siin on ka moraalne külg: ei ole õige, et Vene kodanikud saavad kergesti tulla nautima puhkust Euroopas samal ajal, kui nende riik peab sõda teise suveräänse riigi vastu, tappes ja piinates selle inimesi. Kodanikud vastutavad samuti oma riigi tegude eest," lisas Kallas lehele.
EL-i positsiooni muutumine on võimalik
Kui praegu paistab, et üldist riikidevahelist konsensust – aga välispoliitika nõuab Euroopa Liidu reeglite kohaselt ühehäälset otsust – Venemaa kodanike sisenemise laialdaseks piiramiseks veel ei ole, siis mõningad märgid näitavad siiski suhtumise muutumist Eestile soodsas suunas.
Nii tõi ka Financial Times nädalavahetusel välja EL-i anonüümse ametniku sõnad, kes ütles, et aasta lõpuks võib vaja minna veel karmimaid meetmeid ning EL võib minna kaugemale viisalihtsustusleppe lõpetamisest.
Väidetavalt oodatakse ka Prahas, mis ettepanekutega Euroopa Komisjon välisministrite ette tuleb.
Komisjon saab anda näiteks riikidele soovitusi, kuidas Schengeni reegleid tõlgendada ja ellu rakendada.
Samuti võis nädalavahetusel aimata muutust või vähemalt kerget lõhet Saksamaa juhtkonna positsioonides. Kui kantsler Olaf Scholz on siiani öelnud, et ei poolda Vene tavakodanikele piirangute seadmist ning öelnud, et Vene vägede sissetung Ukrainasse on "Putini sõda", siis välisminister Annalena Baerbock ütles reedel, et loodab Vene kodanike reisipiirangute küsimuses Euroopa Liidus üksmeele leida.
Samuti ütles Baerbock, et Scholz ei ole kunagi esitanud seisukohta, et keeldub igasugusest Vene kodanike turismi piiramisest ning avaldas lootust, et leitakse iga riigi erinevat olukorda arvestav lahendus.
Piiriäärsed riigid võivad tegutseda ühepoolselt
Eesti välisminister Reinsalu ütles esmaspäeval ERR-ile, et lisaks 27 liikmesriigi välisministrite kohtumisele on tal Prahas kavas ka eraldi kohtumine Venemaa piiriäärsete riikide kolleegidega oma edasise tegevuse koordineerimiseks.
Küsimusele võimalikust piirangu seadmisest ainult piiriäärsete riikide grupi poolt, ütles Reinsalu, et eelistaks kindlasti üleeuroopalist otsust, kuid ei välistanud ka muid samme, kui Euroopa Liit üksmeelele ei jõua.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles juba eelmisel nädalal, et kui Vene kodanike viisakeelule üleeuroopalist lahendust ei suudeta saavutada, siis võivad Venemaaga piirnevad Euroopa Liidu liikmesriigid sellise keelu ühiselt ise kehtestada.
Ehkki ka Soome on väljendanud soovi piirata Vene turistide voogu, on Helsingi seni rõhutanud vajadust saavutada kokkulepe EL-is ühiselt.
Gymnichis antakse poliitiline suunis
Välisministrite mitteametlike kohtumiste Gymnichi formaat sai alguse Saksamaa Põhja-Rein-Vestfaali liidumaal Erftstadti väikelinnas asuvas Gymnichi lossis 1974. aastal toimunud esimesest sarnasest kohtumisest.
Gymnichi kohtumise korraldab EL-i eesistujariik ning selle eripäraks on, et välisministrid on nõupidamiste saalis ilma oma abide ja assistentideta, mis võimaldab avameelsemaid ja ausamaid mõtevahetusi.
Ehkki Gymnichi kohtumistel ei võeta vastu ametlikke otsuseid, võidakse nendel teha poliitilisi kokkuleppeid edasiste sammude ja tegevussuundade kohta.
EL-i välisministrite kohtumine algab teisipäeva pärastlõunal ning jätkub kolmapäeval. Sellel on kavas arutelud laiemalt Vene agressiooni ja selle mõjude teemal, Euroopa Liidu laienemise küsimused ning lisaks puudutatakse ka koostööd Aafrikaga. Kohtumise kõrvalüritusele on kutsutud ka Ukraina, Moldova ja Gruusia väliminister.
Toimetaja: Mait Ots