"Loomulikult!" vastas Tamm ERR-i küsimusele, kas ta jääb KIK-i nõukogu liikmeks.

Kui Izmailova sõnul oleks pidanud fraktsioon teemat esmaspäeval arutama, siis nii ta ise kui ka fraktsiooni esimees Marek Reinaas ütlesid teisipäeval ERR-ile, et seda küsimust päevakorras ei olnud.

"Eesti 200 fraktsioon seda ei arutanud," ütles Reinaas. Sama tõdes ka Izmailova, kes lisas: "Praegu on nagu on."

Izmailova hääletas mai lõpus keskkonnakomisjonis Tamme nimetamise vastu KIK-i nõukogu liikmeks ning tunnistas ka teisipäeval ERR-ile, et on jätkuvalt samal seisukohal.

"Teame ju, mis taust tal on. Kui ta on ise ettevõtjana saanud KIK-ist oma tegevusteks toetust, siis see võib osutuda probleemiks," märkis ta.

Reinaas samas leidis, et Tamm on igati sobiv KIK-i liige: "Mulle tundub, et KIK-i nõukogus peaks olema inimesi, kes omavad kompetentsi nii ettevõtluses kui ka keskkonnakaitses."

Reinaas ütles, et ta on Izmailovaga rääkinud ning võib-olla saadi kolleegist eelmisel nädalal valesti aru. Küsimusele, kas selles küsimuses võiks fraktsioonis tüli olla, vastas Reinaas: "Tüli ei ole."

"Tegutseme sellega, mis meil on," võttis Izmailova teisipäeval teema kokku.

Tammega ütles juba eelmisel nädalal Postimehele, et ei näe põhjust KIK-i nõukogus lahkumiseks.

Tamme suhtes käib kaks väärteomenetlust seoses raiega Käsmu külas ning teda ähvardab ka keskkonnaameti haldusmenetlus Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse paigaldatud ujuvsauna tõttu.

Kui veel neljapäeval kinnitas Eesti 200 juht Lauri Hussar ERR-ile, et erakond soovib ära oodata uurimistulemused ja alles seejärel otsustab, kas Tamm jätkab keskkonnakomisjoni esimehe kohal, siis reedel teatas Eesti 200, et erakond asendab Tamme Izmailovaga.

KIK asutati aastal 2000 ning see on selle aja jooksul rahastanud rohkem kui 27 000 keskkonnaprojekti enam kui 2,9 miljardi euroga. KIK vahendab nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklike fondide toetusi.