Koalitsioonileping raiemahtude kohta palju ei ütle. "Võtame vastu koostatud metsanduse arengukava ja parandame metsandusandmete kvaliteeti," seisab dokumendis. Sellest sõnastusest ei selgu, kas riigikogus võetakse vastu eelmises valitsuses sündinud arengukava või koostatakse nüüd uus.

Kõnelustelaua taga viibinud sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Jevgeni Ossinovski sõnul peaks arengukava muutma.

"Koalitsiooni kokkulepe on see, et me võtame metsanduse arengukava vastu siis, kui me oleme viinud ta kooskõlla nii ökoloogiliste kui kliimapoliitiliste vajadustega," rääkis Ossinovski, kelle sõnul peaks arengukavas pakutud raiemaht sobituma ka Eesti rahvusvaheliste kohustustega. "Selge on see, et 10 miljoni tihumeetrine raiemaht ei ole kooskõlas kummagagi."

Metsanduse arengukava kõige värskema versiooni saatis eelmine valitsus riigikokku keskkonnaminister Madis Kallase allkirjaga. "Hetkel on kokkulepe, et vist juba kuue ministri poolt ühel või teisel moel koostatud metsanduse arengukava võetakse sellisel kujul vastu nagu praegu lõplik variant on. See oli kokkulepe koalitsioonilaua ümber," ütles Kallas.

Kallas rõhutas, et raiemaht üheksa kuni 11 miljonit tihumeetrit aastas on märgitud ära arengukava lisas. Ta lisas, et arengukavas on ka siht tagada metsade elurikkus ja kliimaeesmärkide täitmine.

"Ja kui nende eesmärkide täitmiseks on vaja raiuda alla üheksa miljoni, siis tuleb raiuda alla üheksa miljoni," ütles Kallas.

Linnurahu ja väiksemad raielangid

Jevgeni Ossinovski sõnul tuleks metsanduse arengukava vastu võtta sügisel, siis, kui valitsus on riigikokku saatnud raiemahtusid vähendavad metsaseaduse muudatused. Seda, et raiemahtude vähendamiseks tuleb kohe hakata ümber vaatama metsaseadust, kinnitas ka Madis Kallas.

"Hetkel meil puuduvad tööriistad, mismoodi me saame raiemahtusid erametsades mõjutada," märkis Kallas ning pakkus välja mitu võimalikku muudatust. "Muudame näiteks lageraiealade suurust väiksemaks, vaatame üle raievanused, vaatame üle metsaks loetava metsaala tingimused ja nii edasi," selgitas Kallas. "Neid asju saame me teha ainult läbi seaduse muutmise."

Ta usub, et kui raiealade suurust vähendada, langeb ka kokkuvõttes vähem metsa. "Praegu kasutatakse kogu aeg maksimaalset määra ja kui seda allapoole tuua, siis kindlasti nii palju ja suures hulgas raiuda ei saa," ütles Kallas. "Lisaks võib-olla võiks tuua jõulisemalt sisse ka pesitsusrahu, mis jälle omakorda seda akent raiumiseks mõnevõrra vähendab."

Nii metsanduse arengukava kui võimalikud metsaseaduse muudatused peavad läbi käima riigikogu keskkonnakomisjoni pilgu alt. Komisjoni uus juht Eesti 200 esindaja Tarmo Tamm ütles, et kevadine linnurahu oli ka tema erakonna programmis.

"Selle poolt me oleme," sõnas Tamm. "Ma küll ise arvan, et see on selline heaoluühiskonna emotsionaalne probleem ja see sisuliselt ei mõju." Ka raielankide suurusest või raievanusest rääkides märkis Tamm, et enne seaduse kallale minemist tuleks kokku leppida eesmärgis.

"Kui kedagi moel või teisel kiusata või ahistada tahta, siis küllap on võimalik neid mooduseid leida," märkis Tamm. "Aga alustuseks me peaksime välja mõtlema, mida me saada tahame ja siis vaatame, et kuidas seda kõige paremal moel on võimalik saada."

Tarmo Tamm: raiemaht Eestis puidu hinda ei mõjuta

Tarmo Tamm rõhutas, et metsaomanikele piiranguid seades tuleb see neile kompenseerida. Sama meelt on Madis Kallas. Ta juhtis tähelepanu, et kompensatsioonide ülevaatamist lubab ka värske võimuleping.

Tarmo Tamm märkis, et metsast rääkides on tasakaal majandus- ja keskkonnaküsimuste vahel paigast ära nihkunud. "See oli ka üks põhjus, miks ma riigikogusse kandideerisin, et saaks nende keskkonnaasjade tasakaalu veidi paremini paika;" rõhutas Tamm.

"Me ei saa liikuda ainult selles suunas, et me järjest keelame kõik ära. Me keelame ära põlevkiviga kütmise, siis me keelame ära puiduga kütmise ja siis me ütleme, et peaks saama kuidagi teisiti. See ei ole lahendus," sõnas Tamm.

Tarmo Tamm kuulub Eesti Puitmajaliidu juhatusse. Tal on ka vähemusosalus liimpuitu tootvas osaühingus Peetri Puit. 2021. aastal teenis ettevõte 25 miljoni eurose käibe juures üle kolme miljoni euro kasumit ja maksis pool miljonit eurot dividende.

Riigikogu keskkonnakomisjoni juhtima asuva Tarmo Tamme sõnul pole meedias kõlanud väited tema huvide konfliktist põhjendatud. Puidutööstust ja keskkonda ei maksa tema sõnul vastandada. "Esiteks on vaja mõista, et kas vähem või rohkem raiumine on keskkonnasõbralikum. Võib-olla ei pea tingimata keskkonnasõbralikust vaatest vähem raiuma," sõnas Tamm.

Teiseks märgib Tamm, et tema sellest, kui Eestis rohkem metsa raiutaks, kasu ei saaks. "See arusaam, et puidu hind kuidagigi sõltub sellest, kui palju puitu Eestis raiutakse, on üle hinnatud," rääkis Tamm, kelle sõnul lähtub puidu hind suurtest turgudest, ehk Kesk-Euroopast, Prantsusmaast ja Saksamaast.

"Puidu hind ümberringi on täpselt nii palju, kui on puidu hind Saksamaal miinus transport," selgitas Tamm. "Sellest, kui palju Eestis raiutakse, puidu hind ei sõltu. Sellest võib sõltuda puiduhakke hind," jätkas Tamm, kelle ettevõte tarbib saematerjali. "Me ostame seda juba täna nii Rootsist, Soomest kui Lätist kohati odavama hinnaga. Ehk sellest, kui palju siin raiuda, ei ole minu ärihuviga pistmist."