Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium prognoosib, et Eesti energiatarbimine aastani 2030 ei tõuse. Ministeeriumi asekantsler Timo Tatar rõhutas ERR-iga rääkides, et sealjuures on oluline eristada kogu energiatarbimist ning elektrienergia tarbimist.

"Kui me praegu tarbimine keskelt läbi kaheksa TWh aastas elektrienergiat, siis 2030. aastaks süsteemihaldur Elering on analüüsinud, et elektrienergiatarbimine kasvab sinna üheksa ja poole TWh. Suurusjärgus 15 protsenti elektrienergia tarbimise kasvu kuue-seitsme aasta jooksul," rääkis Tatar.

Kuid kogu tarbimise arvestuses toodab Eesti ühe tarbitud energiaühiku eest lisandväärtust alla Euroopa Liidu keskmise. "Me tegelikult raiskame energiat," ütles Tatar.

Eesmärk on tõsta energiatarbimise efektiivsust, vähendades fossiilkütuste tarbimist, selgitas Tatar.

"Kui mul on sõiduautol bensiinipaak, mis mahutab 100 liitrit kütust, väga suur paak, siis tegelikult autot liigutab sellest sajast liitrist vaid 20 liitrit kütust. 80 liitrit kütust on lihtsalt sisepõlemismootori soojuskaod, mis lähevad õhku. Samas kui mul oleks 100 kWh aku, siis 90 kWh liigutaks autot ning vaid 10 protsenti läheks kadudena õhku," ütles Tatar.

Kuid turuosalised on selle prognoosi suhtes skeptilised.

Elektritööstuse liidu tegevjuht Tõnis Vare ütles, et olgu need elektriautod või muud uued efektiivsemad seadmed, siis tarbijad ostavad neid majanduse kasvuga kokku rohkem. Ehk iga seade võib üksi kulutada vähem, kuid summarselt on kulu ikka suurem.

"Energiatarbimine igal juhul kasvab. Ma toon lihtsalt näite globaalsel tasemel. Ligi kahel miljardil inimesel ei ole ligipääsu elektrile. Maailma mastaabis kindlasti energiatarbimine kasvab ja kordades. Ehk ütleda, et Eesti on mingi eraldi koht, kus on teistsugused seaduspärasused, siis mina seda ei usu," lisas Vare.

Samas ei ole ministeeriumi vaade uus prognoos, vaid juba aastatepikkuse trendi jätk, ütles Tatar. "Kõik teame, et viimase kümmne aasta jooksul on majanduse kogutoodang oluliselt kasvanud, aga sealjuures meie energia kogutarbimine ei ole kasvanud. See seda hüptoosi, et me suudame seda trendijoont hoida, toetab. Me oleme muutunud efektiivsemaks."

Ka Vare rõhutas, et peamine eesmärk on efektiivsuse tõus, kuid kui ka sealjuures kasvab kogu energiatarbimine, siis ei ole see halb.

Prognoos on osa uuendamisel olevast riiklikust energia- ja kliimakavast ehk REKK-ist. Prognoos ise energiatarbimist kuidagi piirama ei kohusta.

"See on see REKK-i pluss, et võimalus on teatud aja vältel teha parandusi. Võib ka juhtuda niimoodi, et see indikatiivne eesmärk muutub," ütles Vare.