Euroopa Komisjon tahab alates 2024. aastast kahekordistada senise kommunikatsioonieelarve mahtu. Praegu kulutab komisjon kommunikatsioonile 30 miljonit eurot, kuid plaan on tõsta see 60 miljoni peale. Eelarve tõstmise põhjuseks tuuakse vajadus Euroopal enda narratiivi kaitsta ja võidelda desinformatsiooniga.

Euroopa Komisjoni esindaja kinnitas, et kriisi ajal on veelgi olulisem demokraatlikel institutsioonidel suhelda kõikide kodanikega oma kavatsustest. Politico tõi esile, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on kommunikatsiooniprojekti juhtima toonud sakslase Dirk von Hollebeni. Seetõttu on von der Leyenit hakatud kritiseerima liigses sakslaste kasutamises oma tiimi mehitamisel. Ursula von der Leyen oli enne komisjoni tööle minekut Saksa poliitik ning ta oli mitmes Merkeli valitsuses minister.

Saksakesksuse kriitikat suurendas ka suure avalike suhete lepingu sõlmimine kahe Saksa ettevõttega kiirendatud korras. Kommunikatsioonieelarve suurendamiseks võtab komisjon raha ära Euroopa Liidu põllumajanduselt, teaduselt, rändelt ja Erasmuse tudengivahetuse programmilt. Selline rahajaotus on tekitanud küsimusi nii Euroopa parlamendi parem- kui ka vasaktiival.

Kuna 60 miljoni euro suurune kommunikatsioonile pühendatud eelarverida mõjutab alles järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu, siis ei ole see rahasüst mõeldud Ursula von der Leyeni avalikku maine parandamiseks sel ametiajal. Järgmised Euroopa parlamendi valimised toimuvad 2024. aastal. Kuigi paljud toetavad von der Leyeni nimetamist komisjoni presidendiks ka teiseks ametiajaks, siis ei ole ta veel avalikult öelnud, et kas soovib sellele kohale.