Nutigeeni huvikoolis saavad lapsed tänapäeva tehnoloogias oma käed külge panna ehk oma nutikust arendada. Osalejad jäid suvise linnalaagriga väga rahule ning soovivad samas laagris osaleda ka tuleval aastal.

Nutigeeni juht Jevgenia Kleinert ütles, et laste ja noorte huvi linnalaagris osalemise vastu ei ole vähenenud. Laagri maksumus on aga võrreldes möödunud aastaga tõusnud umbes kümme kuni 15 protsenti.

"Toiduhinnad on tõusnud umbes 30 protsenti. Tõusnud on asjade hinnad – kuna meil on tehnoloogialaager, siis me kasutame hästi palju erinevaid vahendeid ja kõik nende vahendite hinnad on tõusnud," selgitas Kleinert.

OMAtsirkuse juhataja Heidi Kann sõnas, et nende korraldatud linnalaagritele on huvi küll jätkuvalt suur, kuid osalejaid on siiski vähem kui möödunud aastatel. Hinnad on aga püsinud praktiliselt muutumatuna viimased viis aastat.

"Me oleme ikkagi proovinud hoida hinda taskukohasena lapsevanemale, sest meie arvates me ajame õiget asja, et lapsed võiksid olla trennisaalis. /.../ Tõsi ta on, et on vähem lapsi kui eelmistel suvedel, ka koroonasuvedel oli rohkem lapsi. Aga sel suvel on vähem ja me ise mõtlesime, et see on sellepärast, et me õpetasime koroona-aastal lapsi õues trenni tegema ja nüüd on kõik need lapsed õues trenni tegemas," rääkis Kann.

Haridus- ja noorteameti andmetel on laagrite keskmine päevamaksumus tõusnud 30 eurolt 40 ehk 25 protsenti. Laste ja noorte osalust see aga ei heiduta. Ainuüksi riigi toel käib suvistes laagrites igal aastal ligi 30 000 noort. Linna- ja lühilaagrites osalejatega koos on see arv veel suurem.

"Väga palju huvilisi ongi just nii-öelda algajate laagriliste hulgas, kes võib-olla esimest korda lähevad ja ööbimisega laagrisse kohe ei julgeks minna, siis just selline päeva- ja lühilaager oleks neile selline hea valik," rääkis ameti noorteosakonna peaekspert Birgit Villum.