Eesti keele riigieksami keskmine tulemus oli sel aastal 55,7 punkti. Sajapunktise ehk maksimaalse tulemuse saavutas sel korral üks eksamitegija. See oli Tallinna reaalkooli õpilane.

Varasematel aastatel on keskmised tulemused olnud veidi paremad: mullu oli keskmine 60,48 punkti, 2021. aastal 60,31 punkti ja aastal 2020 61,61 punkti. Mullu sai sada punkti viis eksami teinud noort.

Tallinna reaalkoolis ja Gustav Adolfi gümnaasiumis emakeeleõpetajana töötav ja Tabasalu ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumides kirjandiõpetuse valikkursust lugev Anu Kell ütles, et ta tajub väga hästi, miks on emakeele riigieksami tulemused sel aastal kehvemad kui varasematel aastatel.

"Põhjuseks on see, et eelmisel aastal olid väga primitiivsed kirjanditeemad, mis võimaldasid tuua näiteid sotsiaalmeediast. Teemad olid ikka tõsiselt pealiskaudsed, ja intelligentsel inimesel, kes oleks tahtnud tuua näiteid, ütleme kirjandusest või ajaloost, oli suhteliselt keeruline seda teha, sest teemad suunasidki ta sotsiaalmeediasse ja primitiivsesse, pealiskaudsesse käsitlusse," rääkis Kell. "Aga sellel aastal olid minu kui eesti keele õpetaja rõõmuks väga sisukad ja väga intelligentsele inimesele suunatud teemad, aga ma olen hästi kurb, et see tõi kaasa väga suure languse," sõnas Kell.

"See tegelikult näitabki väga selgelt ära, kui vähe meie õpilased praegu ikkagi loevad või kui pealiskaudsed nad on," märkis Kell, kes luges selle aasta riigieksami hindajana läbi 400 õpilase tööd.

"Kui neile anda ikka neli sellist tuumakamat teemat, natuke huvitavamat teemad, sellist teemat, mis võimaldavad intelligentsel inimesel tuua väga häid ja huvitavaid näiteid, siis nad ei oska seda teha, sest nad ei loe ja nad ei huvitu sellest, mis maailmas toimub. Nende huvide ring piirdubki selle sotsiaalmeediamaailmaga ja sealt ei ole midagi huvitavat näiteks võimalik tuua," lausus Kell.

Ta kirjeldas, et sellel aastal oli üks teema, mida ilmselt valisid nõrgemad kirjutajad, et kuidas saab väike riik Eesti maailmas silma paista. "See ei ole ka sugugi halb teema, sellel teemal annab väga hästi kirjutada, aga valdavas enamikus töödest, mis minu kätte sattusid, toodi näiteks Kelly Sildaru ja Ott Tänakut, mis ei ole ju iseenesest rangelt võttes vale, aga sellepärast ei ole vaja käia 12 aastat koolis, et osata tuua näiteks Sildaru ja Tänakut," sõnas Kell.

Kui tahaksime eksamitulemusi paremaks saada, võiks nelja võimaliku kirjanditeema seas olla ka teema, millel nõrgema analüüsivõimega abituriendid saaksid kirjutada, pakkus Kell.

"Aga kui me tahame ikkagi tegelikult seda, et meil kasvaks peale uus haritud noorte eestlaste põlvkond, peaksime ikka väga sügavalt endale otsa vaatama, et mida me saame koolis teistmoodi teha. Mina arvan, et tuleb ikkagi rohkem nõuda. Me ju teame, et kogu Eesti kooliharidus liigub ikkagi väga suurel määral selle poole, et kaotame ära põhikooli eksamid ja kaotame ära hinded ja vaatame, et õpilased oleksid koolis õnnelikud. Õpilase omavastutust tegelikult nagu enam väga ei olegi," arutles Kell.

Sarnaselt Kellaga on ka varasematel aastatel eksami hindajad tähelepanu juhtinud, et "suurele osale õpilastest valmistab raskusi argumenteeriva teksti kirjutamine ja õigekeelsus ja et õppeprotsessis võiks rohkem tähelepanu pöörata argumentide esitamise oskuse arendamisele".

Harno kodulehel märgitakse ka, et suurt osa kirjandites esinevatest õigekeelsusvigadest saaks ÕS-i kasutades vältida. Eesti keele riigieksamil on ÕS abivahendina lubatud, kuid selle kasutamist tuleks harjutada. 

Mulluste emakeele eksamite tulemuste analüüs näitas ka, et naiste üldine keskmine tulemus oli meeste keskmisest tulemusest 7,7 punkti võrra parem. Naiste ja meeste puhul ilmnes statistiliselt oluline erinevus ka osaoskuste tulemuste põhjal tehtud analüüsis.