Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko sõnul esitas ettepaneku Venemaa taktikaliste tuumarelvade viimiseks Valgevene territooriumile tema ise. Kirna seda tõenäoliseks ei pea ja märkis, et otsuse, kus Venemaa tuumarelvad paiknevad, teeb ainult Putin.

"Öelda, et ta küsis, on kindlasti väga kasulik. See näitab, et küsisin ja sain – mul on Venemaa toetus. Kas ta tegelikult ka küsis – minu isiklik arvamus on see, et ta tõenäoliselt ei küsinud, vaid lihtsalt toodi," ütles Kirna.

Valgevene ja Venemaa suhe on pikalt olnud lähedane ja sellest on teistel raske läbi murda. "Valgevene sõltub palju Venemaast ja aina enam tegelikult sõltub Venemaa Valgevenest ka. Aga paljud, näiteks Ukraina, võtavad neid ühe riigi, ühe vaenlasena," rääkis Kirna.

Kirna sõnul on Valgevene identiteeti aastakümneid süsteemselt hävitatud. "Sama juhtus Ukrainaga, aga Ukraina tuli sellest välja ja on taaselustanud kogu Ukraina olemuse, ukraina keele. Väga palju valgevenelasi peavad end valgevenelasteks, aga räägivad vene keelt. Muidugi on riigis neid, kes leiavad, et Venemaa koosseisus oleks parem. Kui üleüldiselt rääkida Valgevene rahva arvamusest, on raske öelda, mis rahvas arvab, sest kõikvõimalikud küsitlused on ebausaldusväärsed."

Putini ja Lukašenko suhe on väga sarnane riikide omavahelise suhtega. "Ehk suur vend ja väike vend. Putin domineerib enamus suhteid teiste riikidega. Tema vaatab ülevalt alla nii Lukašenkole ja Valgevenele. Aga tal on Lukašenkot vaja, vähemalt praegu," sõnas Kirna.

Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskaja öelduga, et lääs ei ole piisavalt rääkinud Venemaa tuumarelvade paigutamisest Valgevenesse, on Kirna laias laastus nõus, kuid märkis, et küsimus on ka selles, mida lääne all mõistetakse ning kui väga lääs on üldse huvitatud Valgevene teemaga tegelemisest. Kirna märkis, et ka ühtset rahvusvahelist seisukohta ei ole tegelikult ka Ukraina osas.

"Väga paljuski Valgevene küsimus tundub olevat veel mingi jama, millega tegeleda, et meil juba on üks jama, Ukraina küsimus, tegeleme sellega ja vaatame hiljem," kirjeldas Kirna.

Tuumarelvade paigutamisega Valgevenesse ei ole ka rahvusvaheliselt palju muutunud, sest Kaliningradis olid juba tuumarelvad olemas, märkis ta.

Küsimusele, milline on Tsihhanovskaja mõju Valgevenes, vastas Kirna, et Valgevenes opositsiooni ühtse frondina ei eksisteeri, kuid Tsihhanovskaja on hea sümbol rahvusvahelisel tasandil. "On erinevad rühmitused, erinevad juhtfiguurid. Seal on ka väikesed eriarvamused selle osas, mida ja kuidas teha. On neid, kes on Lukašenko vastu, aga mitte tingimata Venemaa vastu. On neid, kes on Ukraina sõja poolt, on neid, kes on vastu. Hästi palju on erimeelsusi, mis takistavad ühtse rinde tekitamist ja Tsihhanovskaja on üks nendest paljudest," ütles Kirna.

Viimasel ajal on palju spekuleeritud Lukašenko tervise teemal. Küsimusele, kas Tsihhanovskajast võiks saada Valgevene liider, kui Lukašenkot enam ei ole, vastas Kirna, et igasugune suure liidri lahkumine tekitab võimuvaakumi ning see võib minna mõlemat pidi. "See võib minna seda pidi, et tuleb läänemeelne, venevastane liider nagu Tsihhanovskaja, võib ka tulla venemeelne liider, aga keegi, kes tahab ikkagi Valgevenet võib-olla viia demokraatlikumaks. Võimalik, et sõjavägi tõuseb esile. Võimuvaakumite puhul oleneb alati, millisel hetkel see juhtub ja kes on parajasti olemas," rääkis ta.

Valgevene pole sõjaliselt Ukraina sõtta sekkunud, kuid Ukraina jaoks on Valgevene Venemaaga samal real. Ka Ukrainas on Valgevene opositsiooni osas kahetised tunded.

"Nad on tunnistanud, et opositsioon on olemas, aga praegu – mis on välja paistnud ja mis seisukohta nad on avalikult võtnud – ei ole olemas selget opositsiooni, kes oleks sõja vastane, seega me nendega ei suhtle. Mõneti tundub, et Ukraina seisukoht on sarnane teistega, piir Venemaa ja Valgevene vahel ei ole eriti tugev," ütles Kirna.