Kui 2021. aastal oli Eesti pankade puhasintressitulu 2,4 protsendiga euroala riikidest kõrgeim, siis pikemas vaates jääb see alla Küprosele ja Slovakkiale.

Eesti pankade intressitulu mõjutab peamiselt see, et suur osa siin väljastatud laenudest on ujuva intressimääraga ning intressimäärade tõustes või langedes muutub intressitulu kiiremini ja suuremas mahus.

Kui euroalal keskmiselt jääb alla aasta fikseeritud intressidega laenude osakaal 65 protsendi lähedale, siis Eestis on see üle 90 protsendi. Eestis väljastatud laenud seotakse sageli kuue kuu euriboriga, mis tähendab intressimäärade muutmist kaks korda aastas.

Eesti Panga ökonomist Mari Tamm märkis, et intressimäärade tõustes pankade intressikulud siiski kasvavad, kuid see võtab kauem aega kui intressitulude kasv.

Tamme sõnul on euroala pankade kasumlikkust kahandanud pärast üleilmselt finantskriisi tekkinud laenukahjumid ja kõrged tegevuskulud. Eestis pärines enne majanduskriisi suur osa rahastusest aga välismaistelt emapankadelt, pärast majanduskriisi selleks vajadus vähenes ning hoiuste roll pankade rahastuses suurenes. Madalate intressimäärade tõttu polnud aga toona tähtajalistel hoiuste osakaal suur.

Tamme sõnul võib Eesti pankade kõrge intressitulu põhjuseks pidada just seda, et nende rahastamine põhines viimase kümne aasta jooksul valdavalt nõudmiseni hoiustel ehk lihtsalt pangakontodel oleval rahal, millele tavaliselt makstakse väga väikest intressi.

Teiste riikide pankade rahastamine on Tamme sõnul aga olnud ilmselt mitmekesisem ja seetõttu ka kallima hinnaga ehk nende intressikulud on suuremad.

Tähtajaliste hoiuste intressid on hinnatõusu ajal aga Eestis kiirelt kerkinud ning jõudnud euroala keskmisest kõrgemaks. Aastaste hoiuste intressid on kerkinud pankade konkurentsis nelja protsendini.

Euroopa Keskpank peab pankade kasumlikkust oluliseks, et tagada nende jätkusuutlik tegutsemine. "Intressitulu on üks pankade põhilisi tuluallikaid, mille arvelt tuleb katta intressikulu, tegevuskulud ja laenukahjumite katteks tehtavad eraldised. Samuti tuleb kuludest ülejääva osa, kasumi arvelt suurendada kapitali, et kasvatada laenuportfelli. Kui pank ei suuda piisavalt tulu teenida, võib see piirata võimet laene väljastada ning seada ohtu panga edasise tegevuse ja pangaklientide hoiused," märkis Tamm.