Eesti suuremates tanklakettides maksab bensiin 95 juba mitu kuud 1,699–1,7 eurot liitrist ja diislikütus 1,499–1,5 eurot liitrist.

Eesti transpordikütuste ühingu tegevjuht Mart Raamat rääkis ERR-ile, et nii pikalt on kütuse hind muutumatuna püsinud sellepärast, et selle aluseks olev nafta maailmaturu hind on kaks-kolm kuud täpselt ühesuguses hinnakoridoris liikunud.

"See on nädala sees suhteliselt volatiilne, võib mõne dollari võrra tõusta või langeda, aga hinnakoridor on stabiilselt 72–77 dollari vahel barrelist. See on hoidnud hinna stabiilsena, sest kütuse maailmaturu hind ja nafta maailmaturu hind pole muutunud. See pole andnud põhjust hindu üles või alla muuta," sõnas Raamat.

Alexela energiamüügi valdkonnajuht Tarmo Kärsna märkis, et viimased kuud on maailma kütuseturgudel olnud rahulikud, mis kajastub ka tanklahindades, kuid see periood tundub rahulik eelneva aasta võrdluses, kui hinnad muutusid tihti päevadega.

Seda, miks on kütuse hind kõigis Eesti tanklates üsna ühesugune, selgitas Kärsna asjaoluga, et Eesti territoorium on väike ja konkurents tihe.

"Meie turul on konkurents ja tanklate tihedus ka regiooni suurim. Teisalt ootab tarbija lojaalse kliendina oma kütusefirmalt sarnast hinda nii Tallinnas, Pärnus kui ka Võrus koos võimalusega hinnas võita," lausus Kärsna, märkides, et püsiklientidele pakutakse ka soodustusi.

Raamat tõi välja, et juuni alguses toimunud OPEC+ energiaministrite tippkohtumise üks põhiteemasid oli maailma ühe suurema naftaeksportija Saudi Araabia huvi hoida nafta hind kõrge, mistõttu lubasid nad juuliks tootmist miljoni barreli ehk umbes kümne protsendi võrra vähendada.

Selle sammuga lootis Saudi Araabia Raamatu sõnul nafta hinna üle 80 dollari barrelilt ajada, aga praegu ei ole teada, kas see otsus hakkab juuli alguses hinda tõstma või mitte.

"Natuke sõltub ka sellest, millised uudised tulevad maailma suurimate naftatarbijate – Hiina ja USA majanduse kohta ja mida teevad Euroopa ja USA keskpangad intressimääradega," selgitas ta.

Tulevikus liigub hind pigem ülespoole

Rääkides lähitulevikust, võiks Raamatu hinnangul karta pigem kütuse hinna liikumist natuke ülespoole, arvestades, et kogu läänepoolkeral on suvi aeg, mil inimesed puhkavad ja sõidavad autoga, mistõttu võib nõudlus mootorikütuste järele tõusta.

"Aga väga ei ole teada, kas Euroopa ja USA majandussurutis mõjutab ka inimeste puhkamisharjumusi. Pigem võiks arvata, et suvel on hinnad traditsiooniliselt natuke kõrgemad, aga nafta- ja kütuseturud on näidanud, et prognoosida on väga raske. Kui Saudi Araabia võtab arvestatava koguse naftat juulis turult ära ja naftaturud ei reageeri sellele märkimisväärse hinnatõusuga, siis tegelikult on läinud prognoosimine hästi keeruliseks, selles on hästi palju emotsiooni sees," tõdes transpordikütuste ühingu tegevjuht.

Ka Alexela esindaja tõi tulevikust rääkides välja suvise nõudluse kasvu, aga ka võimalikud häired tootmises.

"Eelmine aasta mäletatavasti kerkis kütuse hind Prantsusmaa rafineerimistehaste tööliste streigi ajal. Maailma kontekstis on suurim hinna mõjutaja Hiina majanduse käekäik," lausus Kärsna. Ta lisas, et pikemas perspektiivis on fossiilsete kütuste hinnad tõusuteel, mida mõjutavad nii tootmiskulude kasv, tõusvad aktsiisid kui ka lisanduvad C02 maksud.

Kütuse hind on Eestis ka varem pikalt ühesugusena püsinud: Raamat meenutas 2020. aastat, mil riik langetas diislikütuse aktsiisi, diislikütuse hind jõudis 0,999 eurole liitrist ja jäi sellele tasemele neljaks kuuks. Kärsna aga tõi välja, et enne 2020. aastat ehk enne koroonaperioodi ja sõda olid kütuseturul pikemad rahulikud perioodid.

Möödunud aasta hilissügisel alustas konkurentsiamet mootorikütuste jae- ja hulgituru konkurentsiolukorra kaardistust.

"Analüüs käib ja lõpparuande avalikustame 12–18 kuu jooksul, teavitame sellest kindlasti ka avalikkust," ütles konkurentsiameti toimetaja Marili Tammeorg kaardistamise hetkeseisu kommentaariks.

Uuringu käigus uuritakse kütuse jaemüügi kasumlikkust ja kütuseliikide müügimahtu, jaemüügi soodustusi ja soodustusega müüdud kütuse mahtusid, hulgimüügi müügitulu ja -mahtusid, biolisandi nõude täitmist, kütusevarude hoidmist ja varude koguse mõju hinnale ning kütuse tarneallikaid ja hinnakokkulepeteni jõudmist.