Riigieksamite tulemused tõid avaliku tähelepanu alla suure läbikukkujate hulga. Kallas nentis, et ei ole tulemusega rahul. "Ma arvan, et eksamitulemused näitavad meile ikkagi probleemkohti, mis meil hariduses on," ütles ta.

Matemaatikaeksami puhul pole probleem keskmine hinne, vaid et alumises otsas on läbikukkujate osakaal suur. "Seal tuleb tõsiselt mõelda, miks 23 protsenti õpilastest ei suuda saavutada põhikooli lõpus matemaatikas miinimumtaset. See on minu arvates probleem ühiskonnas. Proovimegi aru saada, millest probleem on põhjustatud. Kas ta on põhjustatud õpetajate puudusest, ainekavast, sellest, et pandeemia on jätnud oma jälje. Püüame seda nüüd analüüsida," ütles ta.

Ministrile valmistab muret ka gümnaasiumi eesti keele eksami tulemuste halvenemine aastate jooksul ning sinna oleks vaja sisse vaadata ja kaaluda, kas on tarvis teha muudatusi. Tuleb analüüsida, kas probleem on selles, et ei jätku õpetajaid või näiteks õpetatakse keelt viisil, mis ei võimalda oskusi omandada. "Tunnen, et peame eksamite tulemustest tegema oma järeldused. Kui läheme nii edasi ja midagi ei muuda, siis ega järgmisel aastal midagi paremaks lähe," ütles ta.

Eksamilävendi kaotamise soov on Kallase jaoks arusaamatu. "See sisuliselt tähendab, et lõpus ei peagi pingutama, et näidata, kas olete miinimumtaseme kätte saanud," ütles Kallas.

Kallase sõnul seisneb probleem ka eksamite järjekorras. Esmalt teevad põhikooliõpilased sisseastumiseksamid gümnaasiumisse ning alles seejärel toimuvad lõpueksamid. Ministri hinnangul tekitab see õpilastes ebavajalikku stressi ja pingeid ning ministeerium on arutanud, kuidas teha eksamite sessiooni õpilase vaatest loogiliseks.

Palgatõusu vajavad ka tugispetsialistid

Kaasava hariduse murekoht on Kallase sõnul tugipersonali nappus ning õpetajatele langeb suurem koormus kui varasematel aastatel. Tugipersonali nappuse taga on samuti koolipidajate rahapuudus. "Seal oleme liikunud sinna, et anda palga diferentseerimisfondi summat suurendada kohalike omavalitsuste ja koolipidajate jaoks, et sellest saaks ühtlasi panna rohkem ressurssi mitte vaid õpetajatele, vaid kõikidele spetsialistidele, kes koolis töötavad," ütles Kallas.

Minister märkis, et kaasava hariduse positiivset tulemust on ta ka õppejõuna näinud ja et õpilased, kes varem ülikooli poleks jõudnud, on nüüd ülikoolis. "Ehk me oleme ühiskonnana rohkematele lastele andnud võimaluse kõrgemat haridust saavutada tänu sellele, et oleme kaasavat haridust rakendanud," sõnas ta.

Riigikontrolli auditi järgi ei saavuta kolmandik venekeelsete koolide õpilastest vajalikku eesti keele taset. Kallase sõnul ei olnud riigikontrolli audit talle üllatuseks, sest on teada, et olukord on halb.

Kallas märkis, et riigikontrolli audit tehti enne valitsuse otsust minna üle eestikeelsele õppele. Venekeelsetes koolides on ministeerium teinud põhjalikku järelevalvet, mille tulemused on väga erinevad, aga kinnitavad seda, mida riigikontroll on öelnud.

Eestikeelsele õppele ülemineku plaan on Kallase sõnul põhjalik ning vajalikud ressursid selleks planeeritud. "Tänane olukord on halb, aga olen optimistlik selle suhtes, et me päriselt tegeleme sellega. Esimest korda 30 aasta jooksul on Eesti riik päriselt selle ette võtnud," ütles ta.

Eesti keele taseme mõõtmisele lisaks, mida ministeerium jälgib tasemetöödega, jälgitakse lisaks ka matemaatika ja loodusainete taset. Ministri sõnul ei tohi juhtuda ka seda, et õpilased omandavad vajaliku eesti keele oskuse näiteks matemaatika arvelt.

"Murekoht, mida me ei ole õiguslikult suutnud lahendada – mis siis kui tulemused ongi halvad. Kui koolipidaja on omavalitsus, siis meil ei ole hoobasid, et sinna sekkuda," ütles Kallas. Selleks vajalike hoobade loomist soovitas ka riigikontroll.

Ministeerium soovib, et koolide sulgemisega seotud otsustesse oleks ministeerium kaasatud. Seni koolide sulgemiseks või kooliastmete vähendamiseks ette nähtud juhend on Kallase sõnul olnud liiga üldsõnaline ja selle alusel on tehtud otsuseid, mis ei ole õpilaste huvides. Kallase sõnul on Ida-Virumaa hea näide piirkonnast, kus ministeerium on olnud otsustesse kaasatud.

Erakonna toetuse langus tuleb kogenematusest

Eesti 200 toetus on teinud läbi märkimisväärse languse. Kallas nentis, et see on osalt erakonna poliitilisest kogenematusest.

"Mitte keegi meist ei kujutanud ette, et nii riigikogus harjutamise kui valitsuses õppimise kahekuuline periood kujuneb nii intensiivseks ja keeruliseks, kui see on olnud," rääkis ta.

"Poliitilisi karisid on seal nii palju, et on täiesti paratamatu, et mingil hetkel tulevad vead. See ei ole muutnud põhjust, miks Eesti 200 poliitikasse on tulnud ja mida teha saab," ütles Kallas.

Kallase sõnul plaanib erakond sügisel alustada väga korralikult oma plaanide elluviimisega. "Oleme lihtsalt natuke pidanud õppima ja ülikiiresti. See on olnud valusam, kui me arvasime – see õppeprotsess – aga me oleme õppinud," ütles ta.

Kallas märkis, et sisetülisid tuleb ette kõikides organisatsioonides, kuid skandaalideks ta neid ei nimetaks. "Erakondade puhul on see, et see tuuakse lihtsalt avalikkuse ette. Ei ütleks, et Eesti 200 sisemiselt tülitseb kordi rohkem kui teised."

Slava Ukraini raha väärkasutuse küsimuse puhul tahtsid Kallase sõnul erakonna poliitikud enne reageerimist teada, kas kõik meedias kajastatud kahtlused vastavad tõele. Ta nentis, et poliitiline vastutus oleks siiski tulnud võtta varem. "Võib-olla meil ei olnud oskust ära tajuda, et poliitiline vastutus ja reaalne õiguslik vastutus on erinevad asjad. Et ei saa oodata õiguslikku vastutust, poliitiline vastutus tuleb enne ära võtta, enne kui me teame, kas need (kahtlused - toim.) vastavad tõele," ütles Kallas.

Kallas märkis, et Slava Ukraini revisjoni järgi ei olnud olukord reaalselt nii hull, kui üles kerkinud kahtlustustest mulje jäi.

Erakonna sees on kerkinud üles ka küsimus andmete väärkasutamisest erakonna Tallinna piirkonnas. Kallase sõnul lahendab erakond asja järgmisel nädalal omakeskis maha istudes.

Kallas märkis, et ajakirjanduse huvi selliste teemade vastu on põhjendatud, kuna erakonnad teostavad avalikku võimu, kasutavad maksumaksja raha ning valija on usaldanud nende kätte võimu. "Erakonnad peavad olema avatud. Ka seestpoolt väljapoole. Kõik, mis erakonnas toimub, peab olema avatud ja avalikkus peab seda nägema. Ma ei heida ette kellelegi seda, et meie tüli on avalikkuse ette kistud. See on täiesti tavaline asi ja see peabki erakondade puhul nii olema. Lihtsalt väidan, et see pole midagi erakordset," ütles ta.

Eesti 200 fraktsiooni sees on olnud ka eriarvamusi riigikogu keskkonnakomisjoni juhiga seoses. Praeguse esimehe Tarmo Tamme asemel pidi koha üle võtma Züleyxa Izmailova. Kallase sõnul peab fraktsioon küsimuse läbi arutama ja sügiseks leidma lahenduse.