Prantsuse riiklik julgeolekunõukogu jõudis 12. juunil toimunud istungil järeldusele, et Prantsusmaa peaks toetama Ukraina NATO-ga liitumise väljavaadet. Samuti nähakse omaette julgeolekutagatisena Ukraina liitumist Euroopa Liiduga, kirjutas oma allikatele tuginedes Prantsuse leht Le Monde.

Prantslaste hinnangul võiks Ukraina Euroopa Liiduga liitumine heidutada Venemaad jätkamast sõda Ukraina vastu ning konflikti lõppedes hoida ära edasist agressiooni. Võimalus liituda NATO-ga võiks prantslaste hinnangul mõjutada Ukraina pinnal toimuvat konflikti ning tuua Moskvat ja Kiievit läbirääkimistelaua taha.

Võimalus liituda Euroopa Liiduga võib Prantsusmaa hinnangul veenda Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit alustama Venemaaga rahukõnelusi kui Zelenski peab selle alustamise ajastust sobivaks, olenevalt vastupealetungi tulemustest.

Le Monde tõi esile, et kuigi Prantsusmaa positsiooni muutumine on omamoodi taktikaline, siis on see sisuline välispoliitika muutus Pariisi jaoks, lähenedes enam Kesk- ja Ida-Euroopa riikide positsioonile. Ühe välisriigi diplomaat kinnitas ajalehele Le Monde, et Prantsusmaa positsioon on nüüd lähemalt Poolale kui Saksamaale.

Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist toetas Prantsusmaa president esimest korda 2022. aasta juunis kui Emmanuel Macron külastas Kiievit koos tollase Itaalia peaministri, Saksa kantsleri ja Rumeenia presidendiga. Euroopa Liidu riigipeadest ja valitsusjuhtidest koosnev Euroopa Ülemkogu toetas Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmist eelmise aasta 23. juunil.

2008. aastal blokeeris Prantsusmaa tollale president Nicolas Sarkozy ühes Saksa kantsleri Angela Merkeliga Ukraina liitumise NATO kaitsealliansiga. Tollal toetas Ukraina liitumist alliansiga USA, kuid Saksamaa ja Prantsusmaa juhtide hinnangul oli Ukraina liitumise blokeerimine viis Venemaa rahustamiseks. Samal arvamusel oli enne Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale ka Prantsusmaa praegune president Emmanuel Macron.