Alar Karis: ühtekuuluvustunne on meie esimene kaitseliin

Alar Karis võidupüha paraadil Viljandis.
Alar Karis võidupüha paraadil Viljandis. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Me peame jätkama pingutusi Eestis hooliva ja kaasava ühiskonna loomiseks, mille jõud on määratult suurem kuitahes võimsast kurjusest. Ühtekuuluvustunne ja veendumus, et siin on meie kõigi kodu, saab olema Eesti riigikaitse esimene kaitseliin, ütles president Alar Karis Viljandis võidupüha paraadil peetud kõnes.

24. veebruaril 2022 alanud Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu on ka meie paljude arutelude keskmesse tõstnud Eesti julgeoleku, riigikaitse ja kaitsetahte. Neid vestlusi on peetud igal pool, riigikogust kõigi Eesti kodudeni.

Nii ongi õige, sest meie maa ja inimeste julgeolek on meie kõigi asi. Minule vast kõige olulisem mõte nendest aruteludest on ka uues julgeolekupoliitika aluste dokumendis öeldu: "Eesti julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga üksikisiku tegevusest ja valmisolekust". Paraadiks rivistunud kaitseliitlased, noored kotkad ja kodutütred on sellest hea ja ilus eeskuju.

Kusjuures sellele lisandub veel üks oluline põhimõte, mida näeme ka igal võidupüha paraadil: vabatahtlikkus, tuhandete inimeste soov vabatahtlikult ja ise tegutseda Eesti julgeoleku hoidmise nimel. See sai alguse rohkem kui 30 aastat tagasi, kui ka toona väga noored või lihtsalt noored Martin Herem ja Riho Ühtegi, kes kooli ja kes töö kõrvalt, olid ühed kaitseliidu taastajatest. Sellist kirge ja usku vajame praegugi.

Siinkohal meenutan hiljutist rõõmustavat näidet laiapindsest Eesti riigikaitsest. Mõned päevad tagasi tunnustati esmakordselt pooltsada ettevõtjat, kes on silmapaistvalt panustanud riigikaitse toetamisse.

See, kuidas tööandjad kohtlevad reservõppekogunemistele läinud töötajaid, mõjutab meie kaitsevõimet otseselt, sest reservistidele on oluline säilitada oma sissetulekud reservõppekogunemise ajaks. Mul on hea meel, et üha enam on ettevõtteid, mis ühel või teisel viisil soodustavad töötajate reservõppekogunemistel osalemist.

Erasektor toetab riigikaitsjaid ka muul moel – tehnika või masinate laenamine õppusteks, paindliku tööaja pakkumine reservväelaste lähedastele, kaitseliitlaste tasuta toitlustamine ja neile termokaamerate soetamine. Ja mõelgem sellele, kui paljud ettevõtjad osalevad igapäevaselt kaitseliidu tegevuses. Aitäh teile kõigile!

Võidupühal, mil me tähistame ühte meie olulisemat sõjalist võitu Eesti vabaduse nimel, on uhke nentida, et Eesti inimeste kaitsetahe on muljetavaldavalt tugev. Küsitlused näitavad, et 83 protsenti meie inimestest toetab relvastatud vastupanu, kui Eesti peaks langema kallaletungi alla. Ka nende hulk, kes on valmis ise sõjalisse kaitsesse panustama, on märkimisväärne. See on kristallselge sõnum vastasele: meil on kindel tahe võidelda oma riigi eest.

Lisan ka Preisimaa kindrali ja sõjandusloolase Carl von Clausewitzi kirjutatu, et sõda ei saa lugeda lõppenuks sõjalise jõu hävitamise ja riigi vallutamisega, vaid ainult siis, kui rahvas loobub vastupanust. Eesti inimeste kaitsetahet on Venemaa rünnak Ukraina vastu hirmutamise asemel tugevdanud.

Kui ma räägin Eesti inimestest, siis pean silmas neidki kaasmaalasi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Ka nende hulgas on Venemaa agressioon tõstnud soovi Eesti eest võidelda. Iga Vene rakett või rünnak Ukraina lasteaia, haigla, kortermaja või veehoidla pihta paneb inimesi Venemaast ära pöörama. Kremli verine sõda mitte ei tugevda, vaid õõnestab Moskva taotlusi kultuuriliselt või poliitiliselt endaga siduda vene emakeelega inimesi väljaspool Venemaad.

Meie omalt poolt peame jätkama pingutusi Eestis hooliva ja kaasava ühiskonna loomiseks, mille jõud on määratult suurem kuitahes võimsast kurjusest. Ühtekuuluvustunne ja veendumus, et siin on meie kõigi kodu, saab olema Eesti riigikaitse esimene kaitseliin.

Halvenenud julgeolekukeskkonnas peab Eesti tervikuna tegema kiiremaid ja olulisemaid pingutusi julgeoleku tugevdamiseks, aga me ei pea selles olema üksi. Koos NATO liitlastega saame kindlustada Eestile usutava heidutuse ja sõjalise kaitse. Võidupüha on sobiv aeg, et tänada meie liitlasi, kes siin koos meiega ja meie julgeolekut hoiavad.

Eelseisev NATO Vilniuse tippkohtumine toob uusi otsuseid, otsuseid, mis kinnistavad pidevale Vene ohule kohast kaitsehoiakut. Sealhulgas uute regionaalsete kaitseplaanide, uuendatud väemudeli ja sõjalise juhtimise ning eelpaigutuse suurendamisega seotud kokkulepped.

NATO ettenihutatud kaitsehoiak, et iga liitlast kaitstakse esimesest meetrist, toob NATO idatiivale rohkem liitlasvägesid, nende võimeid ja varustust. Aga see nõuab ka meilt suuremat valmidust seda kõike vastu võtta. Niisugune sõjaline hoiak lähtub NATO ühisest analüüsist, kui suur on see sõjaline jõud, mida vajame siin, Eestis, kohapeal vastase rünnaku tagasilöömiseks. Vaid neid otsuseid ellu viies saame veenda oma vastast, et mistahes sõjaline provokatsioon ebaõnnestub.

Eesti ja kõik NATO liikmed peavad sellise heidutus- ja kaitsehoiaku tagamiseks suurendama vahendeid, mida investeerida oma relvajõududesse, relvastusse, varustusse ja taristusse. Euroopa kaitsekulutused ületasid 2022. aastal esmakordselt 1989. aasta taseme. Kogu lääs tajub julgeolekukeskkonna halvenemist ja valmistub pikaajaliselt selleks, et maailm on ohtlikum. Arvestades, et agressioonisõtta sööstnud Venemaaga ei saa läbi rääkida ja et agressorit taltsutab ainult tema kaotus.

Meie tehtud poliitiline otsus pühendada kolm protsenti SKP-st kaitsele ei ole kerge. Ka ajalugu näitab, et sõjaliste vastasseisude ajastu toob endaga kaasa suurema maksukoorma. Samal ajal näeme Eesti majanduses keeruliste aegade saabumist, ettevõtete sulgemist, ettevõtjate investeerimisvalmiduse vähenemist, välisinvestorite kõhklusi. Kolmeprotsendiline investeering julgeolekusse peaks neid kõhklusi hajutama, sest mida kaitstum on Eesti, seda turvalisem on Eesti ka majandusele, investeeringutele, kõigile inimestele.

Paraku puudutab riigikaitse ka meie elukeskkonda. Julgeolekupilt on muutnud kaitseväe ja kaitseliidu väljaõppevõimaluste parandamise hädavajalikuks. Samuti on hädavajalik pakkuda liitlastele võimalusi teha siin just selliseid õppusi, mis valmistaksid neid ette Eesti kaitsmiseks.

Meie naaberriigid tegelevad sellega: Läti rajab Selonia harjutusala - 25 000 hektarit, Leedu rajab Rudininkai harjutusala, mis on 17 000 hektarit. Meie Nursipalu laiendus suurendab selle harjutusvälja üle 9000-le hektarile.

Viimased poolteist aastat on kinnitanud, et julgeoleku eest tuleb maksta kõrgemat hinda kui seni, ning et riigikaitsega seonduv puudutab meie kõigi igapäevaelu senisest tugevamalt.

Vabadussõja ajal kasvas teraskindlaks meie rahvuslik uhkus ja enesekindlus. Ka nüüd on meil põhjust uskuda oma riiki ja olla valmis seda kaitsma. Seni õnneks õppustel Siil, Hunt, Kevadtorm, Okas ja nii edasi. Ja mida paremad oleme õppustel, ka koos liitlastega, seda väiksem on tõenäosus, et Eesti lahingutandriks muutub.

Lõpetuseks soovin, et võidupühal mõtleme Ukraina relvajõudude peale, mis on alustanud vastupealetungiga. On selge, et nende ülesanne on keeruline ja kanda tuleb kaotusi. Aga lootkem, et Eesti ja teiste sõprade toega õnnestub esialgsetele edusammudele ehitada ning saavutada võit, millest sõltub ka meie julgeolek.

Head võidupüha! Elagu kaitseliit! Elagu Eesti! 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: