Rohetehnoloogiale keskendunud Single.Earth kaasas 2021. aastal 7,9 miljonit eurot ja teatas alles tänavu talvel Jaapani riskifondilt Mistletoe raha kaasamisest. Nüüdseks on aga ettevõte oma tegevust kõvasti koomale tõmmanud ja hulgast töötajatest loobunud.

Single.Earthi insener ja kaasasutaja Andrus Aaslaid ütles ERR-ile, et niisuguste sammude põhjuseks on asjaolu, et üle maailma pole investorid tükk aega turul midagi teinud, investeeringud on radikaalselt kukkunud.

"Kaasasime headel aegadel raha väga kiirelt, seetõttu on kukkumine kõrgelt, aga oleme praktiliselt kogu selle aasta ja eelmise aasta lõpu tegelenud kõigi kriisiplaanidega, mismoodi ellu jääda," rääkis ta.

Praeguseks on ettevõtte rabelemised asutaja sõnul ära rabeletud ja firma stabiilseks muudetud. Aaslaiu sõnul neil pankrotiohtu pole, olemas on inimeste komplekt, keskendutakse tootele. Samas tunnistas ta, et vahepeal oli hulle kuid, kus päris palju inimesi tuli korraga ära saata ja töö ümber korraldada. Viimased kuu aega on asutaja kinnitusel aga olnud stabiilsed.

Ta lisas, et kui iduettevõte on loonud midagi, mis peab tulema turule aastate pärast, siis peab ta ootama, kuni turg on valmis, ja õppima klientidelt, mida uues situatsioonis on vaja.

"Põhimõtteliselt teed ja otsid. See ongi start-up'i ja vana majanduse erinevus, et vana majandus peab saama kohe töötava mudeliga valmis, aga start-up kasutab investorite raha, et ette valmistada õige product market fit (toote leidmine, mille järele on suur nõudlus – toim). See on loomulik protsess, aga kõigis majandusprotsessides tuleb ette, et raha saab otsa, enne kui tootega turul oled," kirjeldas ta olukorda.

Valik on seega panna firma kinni või tõmmata tegevust koomale, et kriis üle elada ja oodata, kuni turg on toote jaoks küps.

"Meie oleme selgelt viimasel teel," kinnitas Aaslaid. "Kui keegi kusagil räägib, et pankrot on tulemas, siis kindlasti mitte. Teeme seda sama äri, tõsi, oluliselt väiksema mees- ja naiskonnaga ja teeme seda aeglasemas tempos, kui muidu oleksime saanud."

Olukord on Aaslaiu sõnul väga kesine mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas – tegevust tõmmatakse koomale, et parematel aegadel edasi kasvada.

Buumiaastal olid investorid liiga suures hoos

Single.Earthi suurim rahakaasamine jäi aastasse 2021, mida valdkonnas tegutsejad nimetavad parimaks ajaks, mis olla saab.

"Investorid olid pöördes ja raha lendas siia-sinna lihtsasti. Nüüd on keskkond hoopis teistsugune ja see on mõneti normaalne, sest 2021. aastal ei olnud reaktsioonid normaalsed. Investorid läksid liiga hoogu ja tekkis teatav mullilõhnaline olukord. Nemad kaasasid just siis," rääkis üks start-up'i maastikul aktiivne ettevõtja Single.Earthi olukorda kommenteerides.

Tema sõnul on keskkond tänaseks palju muutunud, investorid on ettevaatlikud ja kui toodet valmis ei ole, siis raha ei anta.

"Nad hakkasid väga suurt asja ehitama ja kui sa seda toodet päris valmis ei saa, siis on raske tänases keskkonnas raha kaasata," nägi ta ettevõtte probleemide põhjusena liiga kiiret kasvu. "Investorid andsid palju raha, toode ei olnud valmis ja enne kui nad esimese toote valmis said, ajasid nad tiimi pea 70 inimeseni, mida on väikse ettevõtte kohta väga palju."

Hoopis paremini läheb roheinvesteeringute platvormil Grünfin, mis kaasas tänavu jaanuaris toimunud rahastusringis kaks miljonit eurot ja laiendas kevadel tooteportfelli. Ettevõtte üks asutajaid Triin Hertmann ütles, et buum hakkas ära vajuma juba poolteist aastat tagasi.

"Enne Ukraina sõda oli veel päris lihtne, aga nüüd on tõesti raha kaasamine keerulisemaks läinud," nentis ta ja nimetas sõja kõrval ebakindluse tekitajatena ka kiiret inflatsiooni, majanduskriisi ja tõusnud intresse, mis muudavad investorite meeleolud varasemast konservatiivsemaks.

"Investoritel, kellel on valida, kuhu oma raha panna, kes pole just riskikapitaliinvestorid, vaatavad stabiilsetesse varaklassidesse. Intressid on päris kõrged, ka see on ahvatlev koht, kus raha natuke aega hoida, et mitte liialt riskeerida," rääkis Hertmann.

Siiski on ta Eesti suhtes optimistlik: siin on palju kohalikku kapitali, kohalikud fondid ja ingelinvestorid. Samuti tõdes Grünfini asutaja, et varases faasis ettevõttel, kus on olemas tiim ja hea toode, pole esialgseid investeeringuid raske kaasata. Küll aga on keerulises seisus need, kellel on käsil juba kolmas või neljas investeerimisring, aga tulemused ja käive ei ole sedavõrd järele tulnud, et uueks ringiks atraktiivne olla.

"Start-up'id peavad ka ise endale otsa vaatama, kus on see koht, kust raha otsa saades seda juurde saab. Kõige parem koht on klientide käest: kui on võimalik start-up kasumlikuks viia, siis see on kõige parem viis," lausus Hertmann.

Uudiseid raskustes ettevõtetest tuleb ilmselt veel

Selles, mis lähitulevik toob, lähevad ettevõtjate arvamused lahku. Üks ERR-iga vestelnud iduettevõtja märkis, et 2021. aastal üritasid investorid kohati üksteist järjest üle trumbata ja olukord läks järjest enam käest ära, mistõttu nüüd ollakse üsna ehmunud ja see, kui halbu investeeringuid tehti, alles selgub.

"Eelmine aasta oli raske, see aasta on veel raskem, toimub selge investeeringute pidurdumine," tõdes ta. "Turg ongi raskem, tehinguid tehakse, aga valikuliselt. Nii nagu kinnisvarabuumis sai tööd ükskõik millise kvalifikatsiooniga ehitaja, aga kriisi ajal ainult parimad. Umbes sarnane loogika on praegu."

Kui investorite ettevaatlikkus sellisel tasemel jätkub, siis päris suur hulk ettevõtteid ei saagi eluks vajalikku raha. Süsteemis on pinget ja vältimatult tuleb selliseid uudiseid, nagu Single.Earthi raskused, veelgi, prognoosis ettevõtja.

"See on osa idufirmade maastikust. Kõik ei saa ellu jääda, see on mudelisse sisse kirjutatud. Heal ajal on eluspüsijate osakaal suurem ja tekib petlik tunne, et keegi ei eksi. Enamik idufirmasid oma loomuselt peaks mitte ellu jääma, aga need, kes jäävad, kasvavad suureks," selgitas ta.

Triin Hertmann näeb tulevikku helgemates toonides: tema hinnangul võiks juba sügisest oodata olukorra mõningast leevenemist, arvestades, et paljud iduettevõtted on kulusid kokku tõmmanud ja tulud üles saanud ehk jõudnud rahastuse tõstmiseks tugevamasse kohta.

"Investoritel on samas suured fondid, mida nad peavad teatud aja jooksul ära investeerima ja julgemad hakkavad varsti rohkem diile tegema," prognoosis ta. "Euroopa riskikapitali rahastuse maht langes esimeses kvartalis võrreldes möödunud aastaga 70 protsenti, see on väga suur vahe, aga usun, et kolmandas ja neljandas kvartalis hakkavad asjad jälle paremaks minema. Kes kriisi teisest otsast välja tuleb, tuleb tugevamana."

Hertmann ei usu, et tulemas oleks tohutu pankrotilaine, eriti Eestis, aga kindlasti on tema hinnangul tulemas huvitavaid üleostmisi, ühinemisi ja strateegilisi investoreid.

Single.Earthi kaasasutaja Andrus Aaslaid tõdes, et kuigi investorid kriisi ajal ei investeeri, ei tähenda see, et keegi oleks sellesse ärisse usalduse kaotanud.

"Päeva lõpuks on kõik üks suur Exceli tabel ja küsimus on selles, kus keegi seal asub. On ettevõtteid, keda investorid hoiavad hambad ristis elus, kes on lähemal toote turuletoomisele või on neil juba käive. Ja on ettevõtteid, kes on oma toodetega kaugemale jõudnud ja selle järgi seda ka prioriseeritakse," kirjeldas ta investorite argumente.

Investeeringud iduettevõtetesse kukkusid kivina

Iduettettevõtlust toetava Startup Estonia andmetel kaasasid Eesti iduettevõtted selle aasta esimeses kvartalis 62 miljonit eurot investeeringuid ja toimus 14 tehingut, mille keskmine suurus oli viis miljonit eurot.

Võrreldes aastatagusega oli kukkumine järsk: 2022. aasta esimeses kvartalis kaasati 906,6 miljonit eurot. Toonast statistikat mõjutas tugevalt Bolti kaasatud hiigelinvesteering suurusega 628 miljonit eurot, kuid ka seda kõrvale jättes vähenesid investeeringud hüppeliselt.

Startup Estonia juht Eve Peeterson ütles, et majanduslik ebastabiilsus, muutused julgeolekus ning üldine määramatus Euroopas ja maailmas mõjutavad paratamatult kõiki valdkondi, sealhulgas ka Eesti tehnoloogiasektorit ja iduettevõtteid.

"Numbriliselt toimus investeeringute mahus tõepoolest langus ning on selgelt näha, et investorid ja iduettevõtete asutajad on täna keskendunud efektiivsuse tõstmisele, mitte niivõrd agressiivsele kasvule täiendava kapitali toel," tõdes ta.

Samas sõlmitakse investeerimistehinguid Peetersoni sõnul jätkuvalt ning Eesti iduettevõtete puhul on investorid välja toonud nende suurt efektiivsust ja asutajate kogemust ettevõtete arendamisel ka kriiside ajal.

Ehkki tulevikku on raske ennustada, on Eesti tehnoloogiasektor Peetersoni kinnitusel jätkuvalt tugev. Ühelt poolt pakuvad efektiivsed ja tugevad ettevõtted investoritele huvi ka keerulistel aegadel, teiselt poolt tuleb iduettevõtjatel siiski arvestada, et investorid võtavad rohkem aega investeeringute planeerimiseks ning raha liigub senisest targemalt.

Peeterson märkis, et iduettevõtete asutajad peaks seetõttu pöörama senisest veel enam tähelepanu efektiivsusele ning tegevuste ja tegevuskulude optimeerimisele, et keerulised ajad üle elada, juhul kui uusi investeeringuid ei ole võimalik piisavas mahus või piisava kiirusega kaasata. 

"Samas praegune olukord võib saada ka väga soodsaks pinnaseks mõjuinvesteeringute tegemiseks, kuna vaba kapitali on maailmas jätkuvalt palju ning see otsib tarku murrangulisi väljundeid," lisas Startup Estonia juht.

Selle aasta esimeses kvartalis on suurimaid investeeringuid kaasanud RangeForce (17 miljonit eurot), Planet42 (14,1 miljonit eurot), EFENCO (12,3 miljonit eurot), Roofit.solar (6,45 miljonit eurot) ja Salv (neli miljonit eurot).