Autorendi ettevõtte Planet42 äriidee rentida kasutatud autosid Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Mehhikos neile, kes pangalt laenu ei saa, võib juba esmapilgul tunduda küsitav. Seda, et see on sageli uute investorite esimene küsimus, on varem tõdenud ka ettevõtte asutaja Eerik Oja. Siiski paljusid Eesti investoreid lennukas idee veenis.

"Eesti inimesed, kes meie liisinguettevõtetelt saavad autoliisingut, Lõuna-Aafrikas ei saaks. Selline keskmine õpetaja, spetsialist ja nii edasi. See oligi see turutõrge, mida see ettevõte sinna lahendama läks," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna lektor ja investor Paavo Siimann.

Prominentsed investorid propageerisid Planet42 igati. Näiteks kirjutas tuvimaskis esinemise poolest tuntud Rahakratt kaks aastat tagasi võimalusest tavainvestoril kõrget intressi teenida.

Investeeringut propageerinud inimestel võis ka tekkida moraalirisk.

"Selleks, et eelnevad investorid saaks oma põhiosamaksed ja intressid tagasi, oli vaja peale kaasata uut laenukapitali. Ehk varasematel investoritel sisuliselt võis tekkida see huvi, et saada teistelt investoritelt peale uut raha," rääkis Äripäeva ajakirjanik Indrek Mäe.

Siiski ei pea rahandusministeerium suunamudijaid millegi eest vastutavaks.

"See on lihtsalt inimese kogemus, mida ta jagab, tema lugu, mida ta jagab ja see, kuidas see nüüd mõjub inimesele, kas ta läheb liitub treeninggrupiga või teeb oma elu esimese investeerimise, on tema valik ja otsus. Riik ei topi siia oma näppe vahele," ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika juht Siiri Tõniste.

Kas ja kuidas toimib Eestis finantsnõu jagavate suunamudijate järelevalve, finantsinspektsioon "Aktuaalsele kaamerale" ei öelnud. Finantsinspektsioon ei ole ettevõttele Planet42 väljastanud tegevusluba ja see tähendab, et selle ettevõtte üle ei ole inspektsioonil õigust ega kohustust järelevalvet teha, põhjendas riigiasutus kirjalikus vastuses.

Suunamudijate antud nõu ongi hall ala, ütlesid mitmed asjatundjad.

"Pangad on sellel teemal väga reguleeritud. Meie ei saagi nõu anda. Kuna see on üsna keeruliseks tehtud, siis me ei annagi. Aga see vajadus turul on olemas ja selle tühimiku on täitnud suunamudijad," ütles LHV investorkogukonna juht Nelli Janson.

"Mõte võtta Eesti finantsinfluentserid niiviisi ühte tuppa ja rääkida korra, kust need piirid lähevad ja kuidas hoida head kvaliteeti, see mõte oli meil sõltumata sellest kaasusest ka igal juhul ja sügisel on meil koostöös finantsinspektsiooniga ka mõttes," rääkis Siiri Tõniste.

Neljapäeval esitas Planet42 Harju maakohtule saneerimisavalduse.

"Saneerimine on edaspidisele tegevusele suunatud. Põhimõtteliselt on see ettevõtte uue äriplaani tegemine. Loomulikult, kui seal on mingisuguseid probleeme juhtimises olnud, siis seda võetakse teadmiseks ja proovitakse seda vältida, aga saneerimine ei ole ettevõtjale näpuga viibutamine ja süüdlaste otsimine," selgitas Harju maakohtu kohtunik Kai Härmand.

Siiski ei tähenda saneerimine, et laenuandjad oma raha tagasi saaksid. Paavo Siimann loodab siiski osa rahast tagasi saada.

"Kui sul ikkagi käive on 3,4 miljonit kuus ja 10 000 autot iga päev müügitulu teenib, siis peaks ikka kunst olema see ettevõte pankrotti ajada," ütles ta.

Indrek Mäe seda optimismi ei jaga.

"Eesti investorite poolt Planet42-le antud laenud on väga suures mahus tagamata ja isegi kui need oleksid tagatud, siis Lõuna-Aafrikast neid tagatiseks pandud autosid realiseerida ja kuidagi rahaks teha on ülikeeruline missioon," ütles Mäe.

Siimann pahatahtlikkust Planet42 tegevuses ei näe, küll aga sooviks ta rohkem infot. "Ettevõte ütleb, et liisinglepinguid on lõpetatud rohkem kui nad arvasid, aga kui palju see rohkem on – kas 0,3 protsenti või kolm protsenti või 30 protsenti," kommenteeris Siimann.