Romuomanikud saavad vanavara eest rohkem raha
Vanametalliettevõttes Kuusakoski on romusõidukite kokkuostuhind tõusnud viimase aastaga üle 60 protsendi. Transpordiameti hinnangul võib valitsuse plaanitav automaks hakata mõjutama inimeste soovi seisvatest autodest lahti saada.
Vanametalli ostu, töötlemise ja müügiga tegelevas ettevõttes Kuusakoski on romusõidukite kokkuostuhind tõusnud viimase aastaga 64 protsenti, põhjuseks ettevõtte laienenud tehnikapark, aga ka eesmärk võidelda ebaseaduslike lammutusteenuste vastu.
Kui aasta tagasi käis ettevõte romusõiduki kokkuostu eest välja 140 eurot tonni kohta, siis tänavu maksab ettevõte tonni kohta 230 eurot.
Kuusakoski juhatuse liige ja Eesti müügijuht Toomas Kollamaa sõnul suurendas romusõiduki kokkuostuhinda ettevõtte laienenud tehnikapark, aga ka võitlus illegaalsete lammutusteenuste vastu.
"Meie soov on osta seisma jäänud auto otse omanikult, mitte läbi kellegi, kes on seda kuidagipidi kodus juba lammutanud, väärtuslikumad osad ise eemaldanud," selgitas Kollamaa. "Kõrgem hind aitab saada auto otse omanikult ja likvideerida vahelt neid vahendajaid, kes väärtuslike tükkide pealt rikastuksid."
Hoolimata tõusnud kokkuostuhinnast Kollamaa sõnul inimeste seas veel märkimisväärset müügihuvi suurenemist täheldada ei saa. Samas leidis Kollamaa, et siiski võib prognoosida, et huvi seisma jäänud auto müügi vastu suureneb.
"Siin on kaks aspekti: üks pool on see, et hind on tugevam ja inimesed saavad romu müügi eest rohkem raha, teiseks on kurikuulus automaks, millest kevadel hakati rääkima ja milles pole kõik inimesed päris täpselt selgust saanud – kas ja kuidas hakkab see mõjutama nende autosid, mis on aianurka seisma jäänud või mille omanik on siitilmast lahkunud ja masina dokumendid pole korras," selgitas Kollamaa.
Transpordiameti sõidukite registriosakonna juhataja Märten Surva ütles, et sel aastal on sõiduautode ja väikeste veoautode, mis lammutustõendit ei nõua, kustutamiste arv transpordiameti registrist suurenenud. Kui eelmise aasta maikuus kustutati selliseid sõidukeid registrist kuus, siis sel aastal lausa 145.
Samas tõi Surva välja, et lammutustõenditega registrist kustutatud sõidukite arv võrreldes eelmise aastaga vähenes. Eelmise aasta mais kanti lammutustõendiga registrist maha 2314 sõidukit, sel aastal üle 500 sõiduki võrra vähem ehk 1781.
Lõpetuseks lisas Surva siiski, et teemaks olnud automaks võib hakata mõjutama inimeste soovi seisvatest autodest lahti saada.
"Kuigi ei ole veel täpselt teada, millisel kujul ja milliste registrikannetega sõidukitele maks kehtestatakse, on ilmselt üpris kindel, et saabuv maks motiveerib inimesi oma seisma jäänud sõidukitega tegelema," selgitas Surva.