Sõja 488. päev: Hanna Maljar: Ukraina vabastas Rivnopili lõunarindel
Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas esmaspäeval, et Ukraina on lõunarindel vabastanud Rivnopili asula. Ukraina väed on hiljuti vabastanud 17 ruutkilomeetrit maad. Ukraina suvise vastupealetungi algusest on vabastatud 130 ruutkilomeetrit.
Oluline 26. juunil kell 22.55:
- Ukraina president külastas rindejoont Donetski oblastis;
- Britid kavatsevad aasta lõpuks õpetada välja kuni 30 000 Ukraina sõdurit;
- Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar: Ukraina vabastas Rivnopili;
- Ukraina väed on tõendatult Dnipro vasakkaldal rajanud sillapea Antonivka silla piirkonnas;
- Reznikov: praegu on alles vastupealetungi ettevalmistav faas;
- Venemaa ründas öösel Ukrainat taas rakettide ja droonidega, plahvatusi oli kuulda Odessas ning mitmes oblastis oli õhuhäire;
- Zelenski arutas Bideniga Venemaa sündmusi;
- Tšerevatõi teatas pühapäeval, et Ukraina relvajõud liikusid Bahmuti juures edasi kuni kilomeetri;
- Vene riigiduuma kaitsekomisjoni liige väitis, et Wagneri võitlejaid kohtu alla ei anta;
- Meedia: Vene kaitseministeerium võib mässu järel teha uued personaliotsused;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 950 sõdurit ja 21 suurtükisüsteemi.
Zelenski külastas rindejoont Donetski oblastis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas esmaspäeval rindejoont riigi idaosas Donetski oblastis, mis on osaliselt Vene väeüksuste kontrolli all, ja kohtus seal Ukraina sõjaväelastega.
Presidendi kantselei avalduse kohaselt külastas Zelenski Ukraina sõjaväeüksuseid, mis osalesid ägedates lahingutes Bahmuti linna ümbruses, ning kohtus maanteeäärses tanklas jalga puhkavate sõduritega.
Zelenski kohtus sõdurite ja ohvitseridega Hortõtsja operatiiv-strateegilisest grupist, mis tegutseb Donbassis okupatsiooniväe vastu võitluses.
Ukraina väed on Melitopoli poole edenenud 1,5 kilomeetrit
Ukraina kaitseväe Tauria suuna esindaja Valerõ Šeršen ütles Ukraina meedias, et Ukraina väed on Melitopoli poole edenenud 1,5 kilomeetrit, vahendas Interfaks-Ukraina.
USA teatab Reutersi sõnul teisipäeval uuest abipaketist Ukrainale
Ameerika Ühendriigid teatavad Reutersi allikate sõnul teisipäeval uuest sõjalise abi paketist Ukrainale kogumahus 500 miljonit dollarit. Abipaketis on 30 Bradley lahingumasinat Ukraina vastupealetungi tarbeks ning 25 Strykeri soomukit. Samuti saadetakse Ukrainale täiendavaid HIMARS-i mitmikraketiheitja rakette ning tankitõrjerelvi nagu Patriot. Samuti saab Ukraina veel õhutõrjerakette Patrioti õhutõrjesüsteemi tarbeks.
USA plaanitava abipaketi sisu võib enne selle lõplikku ametlikku teatavaks saamist veel muutuda. Abipaketi tarbeks eraldatav varustus tuleb USA relvajõudude inventarist. Tegu oleks 41. USA abipaketiga Ukrainale alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algust 2022. aasta veebruaris.
NYT: Bideni administratsiooni allika hinnangul on Ukraina vastupealetung graafikust maas
The New York Times kirjutas, et Bideni administratsiooni ametiisikud ärgitavad avalikult kannatlikkusele Ukraina vastupealetungi osas. Samas privaatselt nimetas üks kõrgetasemeline ametiisik Ukraina suvise vastupealetungi esimest paari nädalat kainestavaks ning ütles, et Ukraina väed on graafikust maas. The New York Times ei täpsustanud, et kes on nende allikas.
Üks USA kõrgetasemeline sõjaväelane kinnitas samale lehele, et Vene vägede miiniväljad on lõunarindel suuremad ja rohkemates kohtades kui teistes kohtades. Samuti on Vene väed on osutunud osavaks juba puhastatud miiniväljade taas mineerimisega. Ukraina väed on osades rindelõikudes oma pealetungi taktikate ümberhindamiseks pausile pannud, kinnitas sama allikas.
Ukraina väed on siiani vastupealetungi käigus kaotanud mitmeid Bradley lahingumasinaid. Kokku 113 USA annetatud Bradley lahingumasinast on Ukraina väed kaotanud vähemalt 17 ehk rohkem kui 15 protsenti.
Vene vägede peamised kaitseliinid on veel ees. Samas pole Ukraina vägede reservide enamik veel lahingusse astunud. Seetõttu on Ukraina ametnike sõnul veel vara öelda, et kas vastupealetung on edukas või mitte.
Britid kavatsevad aasta lõpuks õpetada välja kuni 30 000 Ukraina sõdurit
Ühendkuningriigi kaitseministeerium meenutas sotsiaalmeedias, et aasta tagasi alustas Suurbritannia väljaõppeprogrammi Ukraina sõduritele taktikaliste baasoskuste andmiseks. Sestsaadik on brittide juhitud väljaõppe läbinud rohkem kui 17 000 Ukraina sõdurit. Suurbritannia kavatseb 2024. aastaks õpetada välja kuni 30 000 Ukraina sõdurit.
Today marks the one-year anniversary since the start of the UK-led training programme for Ukrainian recruits.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) June 26, 2023
Since the start, the UK Armed Forces and nine partner forces have trained over 17,000 recruits with the pledge to train 30,000 by 2024.#StandWithUkraine pic.twitter.com/ygbJxSknMj
Hanna Maljar: Ukraina vabastas Rivnopili
Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas esmaspäeva pärastlõunal Telegrami kaudu Rivnopili asula vabastamisest Lõuna-Ukrainas.
Rivnopil paikneb Velika Novosilka rindelõigul. Rivnopil paikneb Donetski oblastis Zaporižžja oblasti piiri lähistel. Varem vabastatud Novodarivka paikneb Rivnopilist lääne suunas ning asub juba Zaporižžja oblasti territooriumil.
Hanna Maliar says the settlement of Rivnopil in the Berdyansk direction was liberated by Ukrainian forces. pic.twitter.com/GrpNXqSvqQ
— Dmitri (@wartranslated) June 26, 2023
Ukraina väed on tõendatult Dnipro vasakkaldal rajanud sillapea
Geolokatsiooni vabatahtlike projekt Geoconfirmed kinnitas sotsiaalmeedias leviva videoklipi põhjal, et Ukraina väed on Dnipro jõe vasakkaldal Antonivka silla kandis rajanud sillapea.
GeoConfirmed UKR.
— GeoConfirmed (@GeoConfirmed) June 25, 2023
"Russian units were evacuated from the area near the Antonivskyi bridge on the left bank. A Russian BTR-80/82(?) provides cover and shoots towards the area, reportedly under Ukrainian control."
46.660754, 32.720906
GeoLocated by @NOELreports https://t.co/xN5i58YUrV
Reznikov: praegu on alles vastupealetungi ettevalmistav faas
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles pühapäeval avaldatud intervjuus Fox Newsile, et praegu teevad Ukraina relvajõud alles ettevalmistavat tööd. Kui Reznikovilt küsiti, et kas praegune ongi Ukraina peamine rünnak, siis vastas kaitseminister eitavalt.
Samas kui vastupealetung saavat hoo sisse ning on edukas, siis on Ukraina Reznikovi sõnul ühe sammu võrra lähemal võidule. Reznikov samas tunnistas, et Vene väed on rajanud tugevad kaitseliinid.
Briti kaitseminister: Storm Shadow tiibraketid on Ukrainas mõju avaldanud
Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles Briti parlamendis esinedes, et brittide poolt Ukrainale antud Storm Shadow tiibraketid on Ukraina lahingutandril märgatavat mõju avaldanud, vahendas Reuters.
Vene okupatsioonivõimude väitel kasutasid Ukraina relvajõud eelmisel nädalal Storm Shadow rakette olulise Tšongari silla vastu, mis ühendab Lõuna-Ukrainat Krimmi poolsaarega.
Vene väed ründasid öösel Ukrainat taas rakettide ja droonidega
Ukrainas käivitusid taas õhuhäiresireenid ning Odessas oli kuulda plahvatusi.
Õhuhäiresireene oli esmaspäeva varahommikul kuulda Odessa, Mõkolajivi, Hersoni ja Zaporižžja oblastis. Ukraina pealinnas Kiievis kuulutati õhuhäire välja juba pühapäeva hilisõhtul.
Kiiev teatas esmaspäeval, et Venemaa kasutas Ukraina ründamiseks kolme tiibraketti ja kaheksat Iraanis toodetud drooni. Ukraina väed tulistasid alla kaks raketti ja seitse drooni, vahendas The Kyiv Independent.
Zelenski arutas Bideniga Venemaa sündmusi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas pühapäeva õhtul, et arutas USA presidendi Joe Bideniga hiljutisi sündmusi Venemaal ja kaugrelvade üle.
"Rääkisin USA presidendi Joseph Bideniga. Positiivne ja inspireeriv vestlus," kirjutas Zelenski suhtlusvõrgustikus Twitter.
I spoke with President @POTUS. A positive and inspiring conversation.
— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) June 25, 2023
We discussed the course of hostilities and the processes taking place in Russia. The world must put pressure on Russia until international order is restored.
I thanked the @POTUS for the unflagging…
Valge Maja kinnitas kõnelusi eraldi avalduses.
Ukraina riigipea sõnul räägiti samuti USA abist rõhuasetusega kaugrelvadele ja kooskõlastati kahe riigi positsioone järgmisel kuul Vilniuses peetava NATO tippkohtumise eel.
Zelenski sõnul arutas ta Venemaa sündmusi ka telefonivestlustes Kanada peaministri Justin Trudeauga, kellega jagas Ukraina hinnanguid riigipöördekatsele Venemaal ja selle mõjule vaenutegevuse käigule.
Eraldi vestluses Poola presidendi Andrzej Dudaga arutati olukorda lahinguväljal ja ohtu Lõuna-Ukrainas asuvale Zaporižžja tuumajaamale, mis on endiselt Vene okupantide valduses.
Stoltenberg: Wagneri mäss näitab, et invasioon oli strateegiline viga
Wagneri palgasõdurite nädalavahetuse mäss Venemaal näitab, et Vene presidendi Vladimir Putini invasioon Ukrainasse oli viga, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval Leedut külastades.
"Jälgime olukorda Venemaal. Nädalavahetuse sündmused on Venemaa siseasi, kuid need tõendavad veel kord suurt viga, mille president Putin tegi Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja sõjaga Ukraina vastu," ütles Stoltenberg Vilniuses ajakirjanikele.
"Jälgime ka olukorda Valgevenes. Mõistame hukka Venemaa teate tuumarelvade paigutamise kohta Valgevenesse. See on mõtlematu ja vastutustundetu. Me ei näe viiteid sellele, et Venemaa valmistuks kasutama tuumarelva, kuid NATO jääb valvsaks," lisas Stoltenberg.
Vilniuses toimunud pressikonverentsil esines Stoltenbergi kõrval ka Leedu president Gitanas Nauseda.
"Eelmise nädalavahetuse sündmused Venemaal näitasid Kremli režiimi ebastabiilsust. Sarnaseid või veelgi suuremaid väljakutseid võib oodata ka tulevikus," ütles Nauseda.
Nauseda sõnul võib katkestatud Wagneri mäss mõjutada piirkonna julgeolekut.
"Lisateguriks võib saada Wagneri grupi liikumine Valgevenesse," lisas ta.
Tšerevatõi teatas pühapäeval, et Ukraina relvajõud liikusid Bahmuti juures edasi kuni kilomeetri
Ukraina väed liikusid Bahmuti lähedal pühapäeval edasi umbes 1000 meetrit, ütles Ukraina relvajõudude ida ringkonna pressiesindaja Serhi Tšerevatõi. Ukraina väed tegid edusamme Bahmuti lõuna- ja põhjatiival. Ukraina vägedel õnnestus likvideerida 186, haavata 224 ja vangi võtta kaheksa Vene sõdurit.
Tšerevatõi ütles, et Venemaa viib Bahmuti suunale juurde õhudessantväelasi. "See näitab, et Moskva üritab linna enda käes hoida," ütles Tšerevatõi.
Ukraina relvajõudude Tauria suuna ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavski teatas pühapäeval, et viimase ööpäeva jooksul ründasid Ukraina väed Vene positsioone üle tuhande korra. Ukraina teatel jätkab Venemaa Hersoni, Zaporižžja ja Dnipropetrovski pommitamist. Relvajõudude peastaap teatas, et Vene diversandid üritasid tungida Põhja-Ukrainas asuvasse Sumõ oblastisse.
Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas esmaspäeval, et Ukraina on lõunas vabastanud veel 17 ruutkilomeetrit maad, alates vastupealetungi algusest on vabastatud 130 ruutkilomeetrit.
Vene riigiduuma kaitsekomisjoni liige väitis, et Wagneri võitlejaid kohtu alla ei anta
Vene riigiduuma kaitsekomisjoni liikme Viktor Sobolevi sõnul on ebatõenäoline, et palgasõdurid lubatakse Valgevenesse Vene erasõjafirma Wagneri omaniku Jevgeni Prigožini juurde, kuid meeste teeneid arvestades neid kohtu alla ei anta.
"Mässus osalenud palgasõdurid ilmselt saadetakse koju. Arvestades nende teeneid, neid kohtu alla ei anta. See on ametlikult kõik ja ma kuulsin seda Peskovilt selgelt," väitis Sobolev viidates Kremli kõneisikule Dmitri Peskovile.
"Need, kes otseses mässus ei osalenud, sõlmivad soovi korral lepingu kaitseministeeriumiga ja naasevad rindele. Mis neist edasi saab, pole veel selge, kuid vastutusele neid ei võeta," väitis Sobolev.
Meedia: Vene kaitseministeerium võib mässu järel teha uued personaliotsused
Pärast Vene erasõjafirma Wagneri mässu võib Venemaa kaitseministeerium välja kuulutada uued personaliotsused, kirjutas venelaste uuriva ajakirjanduse projekt VTšK-OGPU suhtlusvõrgustikus Telegram, mida vahendas esmaspäeval ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.
Kanali andmetel töötab juba moodustatud operatiiv-uurimisrühm.
"Kaitseminister Sergei Šoigu kaaskonnas on paanikameeleolud. Šoigu ise on isoleeritud. Homme saavad nad personaliotsused teatavaks teha," väideti 25. juuni raportis.
Samal ajal väitsid teised Venemaa väljaanded, et kaitseministeeriumi juhi kohale võidakse määrata Vene kindralpolkovnik ja Tula oblasti kuberner Aleksei Djumin, kes aastatel 1999–2007 oli Putini ihukaitsja.
EL: Wagneri kriis näitab, et sõda Ukrainas murendab Vene võimu
Wagneri palgasõdurite nurjunud mäss näitab, et Moskva sõda Ukrainas killustab Vene võimu ning ebastabiilsus tuumariigis "ei ole hea", ütles esmaspäeval Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell.
"Nädalavahetusel toimunu näitab, et sõda Ukraina vastu murendab Vene võimu ja mõjutab Venemaa poliitilist süsteemi," ütles Borrell EL-i välisministrite kohtumisel.
"Kindlasti pole hea näha, et selline tuumariik nagu Venemaa võib liikuda ebastabiilsuse faasi. See on ka miski, millega tuleb arvestada," ütles Borrell ajakirjanikele.
Tema sõnul "kõige olulisem järeldus on see, et (Venemaa presidendi Vladimir) Putini käivitatud sõda Ukraina vastu ja koletis, mille Putin koos Wagneriga lõi, hammustab teda ennast".
"Koletis tegutseb oma looja vastu, poliitiline süsteem näitab nõrkust ja sõjaline jõud mõraneb," ütles Borrell.
EL-i välisministrid püüdlesid oma korralisel kohtumisel Luksemburgis mässu tagajärgi analüüsida.
Rootsi välisminister Tobias Billström ütles, et rahutused on Venemaa "siseasi".
Ta rõhutas, et "kõige tähtsam" on toetada Ukrainat, et see saaks oma territooriumi tagasi võita.
Suurbritannia: puuduvad tõendid suurtest Vene reservidest
Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas oma hommikuses rindeülevaates, et on vähe tõendeid nagu Venemaal oleks suuri operatsioonilisel tasemel reserve tegelemaks mitme Ukraina rünnakuga eri sektorites. Brittide hinnangul on Ukraina väed edenenud Bahmuti lähistel nii linnas põhja pool kui ka lõuna pool.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 26 June 2023.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) June 26, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/KaElmA4XrT
#StandWithUkraine pic.twitter.com/0GzUXS0JnC
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 950 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 225 800 (võrdlus eelmise päevaga + 950);
- tankid 4031 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 7820 (+14);
- lennukid 314 (+0);
- kopterid 308 (+0);
- suurtükisüsteemid 4055 (+21);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 624 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 385 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 3482 (+10);
- tiibraketid 1259 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6751 (+16);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 557 (+5).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, et millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Allan Aksiim
Allikas: The Kyiv Independent/BNS/Reuters/Ukrainska Pravda