Fund Ehitus ja Tallinn jätkavad vaidlust selle üle, kas kahe Liivalaia tänaval asuva amortiseerunud puithoone asemele võiks ehitada uued, niinimetatud koopiamajad, mis näeksid välja samasugused nagu praegused, või mitte. Et linna uute hoonete ehitamise vajalikkuses veenda, tellis ehitusettevõte uuringud, mis näitavad, et praeguste hoonete renoveerimine läheks kulukamaks kui uute ehitamine.

Fund Ehituse projekteerimise juht Marju Kivi märkis linnaplaneerimise ametile saadetud kirjas, et uuring soovitab, et hooned tuleks demonteerida ja uued ehitada, kas koopiamajadena või täiesti uue arhitektuurse lahendusega.

P. P. Projekti tehtud uuringus märgitakse nii Liivalaia 39 kui ka 41 maja kohta, et nii hoone välisviimistlus kui ka konstruktsioonide tugevusvaru on aastate jooksul vähenenud ning hoone vundamendis ja sokliosas on praod. Samuti on palkelemendid sedavõrd kahjustatud, et hooned tuleks täies mahus avada ja palgid välja vahetada. Majade sarikad on läbi mädanenud, samuti tuleks ehitada uus katus ja selle kandekonstruktsioonid ning välja vahetada kõik kommunikatsioonid. Puudusi on teisigi.

Seega oleks mõlema maja puhul taastusremondi tööd mastaapsed. Uuringus märgitakse, et renoveerimistööde aja- ja ressursimaht ületab samasuguste uute hoonete ehituseks vajalikud ressursid.

"Kuigi välisel vaatlusel võivad olla hooned heas seisukorras, siis tegelikkuses on hoonete tehniline seisukord paraku selline, et hoonete edasise tervisliku eeldatava eluea tagamiseks oleks nii ehitustehniliselt kui majanduslikult mõistlik hooned täielikult demonteerida ja uuesti üles ehitada," ütles Kivi.

Tallinn arendajaga nõus pole

Probleemid Fund Ehituse jaoks algavad aga juba detailplaneeringust, millega nähakse ette olemasolevate hoonete säilitamist. Tallinna linnaplaneerimise ametis nähakse neil kahel hoonel nii omaette kui ka ansamblilist väärtust.

Lea Järve linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonnast ütles ERR-ile, et olemasolevad hooned on tervikuna nii materjali, mahu kui ka linnaruumiline paiknemise poolest väga olulised nii ansamblilisuse aspektist ehk toena nii Kaasani kirikule kui ka samas kvartalis paiknevatele mälestistele.

"Avaliku huviga ei ole kooskõlas selline lähenemine, kus ajalooline pärand majanduslikel kaalutlustel kergekäeliselt asendatakse koopiahoonetega, mis ei ole autentselt säilinud ajaloolise hoonestusega samaväärne. Selline tegevus läheb ka vastuollu kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise üldiste põhimõtetega," lausus ta, lisades, et rohkem Keldrimäe ja Maakri piirkonnale omasest vanemast hoonestusest seal säilinud pole.

Lisaks on mõlemad hooned koostamisel oleva Kesklinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis määratud väärtuslike üksikobjektidena ning kaitstavad samalaadselt miljööalade väärtuslike hoonetega. Koopiamajades mingit sellist väärtust aga poleks.

"Hoone peab oma arhitektuurses vormis selgelt näitama oma sünniaega ja mitte püüdma jätta muljet miskist, mida ta ei ole. Ajalooline hoone oma algsete materjalide ja ehitustraditsioonide kogumiga on kontekstis oma ehitusajaga ja moodustab olulise osa ühest ehitus- ja kultuuripärandi kihistusest, mida aga koopiahoone ei ole," lausus Järve.

Linn ei leia, et majad oleksid lootusetus seisus

Mõlemad hooned on küll miljööväärtuslikud, kuid ei ole mälestised ning nende asendamine uusehitistega on seega lubatud. Kivi sõnul peaks, arvestades Tallinna eesmärki tuua keskkonda nüüdisaegset arhitektuuri, kaaluma ka uusehitiste rajamise võimalust.

"Eriti arvestades, et arhitektuurset iseseisvat väärtust olemasolevatel hoonetel pole. /.../ Hoonete taastamine on selleks vajaminevat ressurssi arvestades äärmiselt ebaotstarbekas," lisas Fund Ehituse projekteerimisjuht.

Kui koopiamajadele on Tallinn kindlalt vastu, siis uusehitised lubataks rajada, kuid see tähendab, et praegused majad peaksid olema täiesti lootusetus seisus, mida need linnaplaneerimise ameti hinnangul aga ei ole.

Uuringus on peetud olemasoleva hoone säilitamist ja korrastamist majanduslikult ebaotstarbekaks ja kulukaks, kuid mitte ehitustehniliselt mõeldamatuks, märkis Järve.

"Amet on seisukohal, et majanduslikku otstarbekust ei saa arhitektuuripärandi kaitse tagamise eesmärgil pidada määravaks põhjenduseks. Lisaks, uue hoone püstitamisel puhul tuleb ressurssidena arvestada ka keskkonna jalajäljega. Taoliste hoonete säilitamine on, lisaks ajaloolise keskkonna säilimisele, oluline ka kestliku arengu seisukohalt," lausus ta.

Järve tõi näiteks, et möödunud sajandi algusest pärit puithoonete restaureerimisel tihti demonteeritakse ja asendatakse osa puitsubstantsist. Oluline on säilitada nii palju kui võimalik, alates palkidest lõpetades voodrilaudadega. 

"Esitatud uuringute järgi ei ole hooned on niivõrd avariilises olukorras, et need tuleks lammutada. Kui hooned on olnud halvasti hooldatud pikka aega, on uuringutes välja toodud tehniline seis üsna tavaline, aga see on olnud samasugune ka edukalt restaureeritud sama tüüpi vanade puithoone puhul," ütles ta.

Fund Ehitus pöördus juba mullu sügisel Tallinna linnaplaneerimise ameti poole küsimusega, kas Liivalaia 39 ja 41 puithoonete asemele saaks püstitada. Toona vastas amet, et heas korras vanade hoonete asendamine koopiatega pole põhjendatud.

Koopiamajad pole midagi erakordset ja kuigi Tallinnale palju taotlusi nende ehitamiseks ei tule, on koopiamaju ehitatud pealinna miljööväärtuslikesse piirkondadesse mitmel pool, näiteks on neid Kadriorus.

Liivalaia tn 39 ja 41 hooned on menetluses oleva Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneeringus.