Liivalaia tänavale Tallinnas koopiamaju tahtnud arendaja jäi pika ninaga

Liivalaia tänav
Liivalaia tänav Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Fund Ehitus pöördus Tallinna linnaplaneerimise ameti poole, et saada seisukoht, kas Liivalaia tänav 39 ja 41 asuvate puithoonete asemele sobiks püstitada koopiahooned. Ameti sõnul pole aga heas korras vanade hoonete asendamine koopiatega põhjendatud.

Liivalaia 41 hoone puhul soovis arendaja tõsta hoone katuse samale kõrgusele kõrvalasuvate hoonetega.

Amet selgitas oma vastuses arendajale, et koopiahoone puhul ei saa kaaluda katuse tõstmist, sest harja tõstmine tähendaks ehitise mahu suurenemist. Teiseks leidis amet, et ainult energiatõhususe nõuetele vastavusse viimiseks ei ole põhjendatud olemasolevate hoonete asendamine koopiatega. Kolmas põhjendus oli põhimõtteline: amet ei toeta üldjuhul koopiahoonete püstitamist.

"Vanemad hooned on ehitatud vastavalt oma aja ehitustehnoloogiale, kajastades nii ehitamise aegseid võimalusi ja vajadusi. Püüdlus aga nüüdisaja tehnoloogilises, majanduslikus ja kultuurilises kontekstis leida minevikus esinenud tingimustele omaseid arhitektuurseid vorme ja lahendusi jääb paratamatult poolikuks oma eesmärkide täitmisel ja võõraks nii ajaloolises kui ka kaasaegses plaanis. Seega pole see mõistlik viis uue elukeskkonna kavandamiseks," kirjutas ameti esindaja Arvo Rikkinen.

Tallinna linnaplaneerimise ameti miljööalade peaspetsialist Nele Rent ütles teemat kommenteerides, et taotluseid nn koopiamajade rajamiseks ei tule palju. Tema sõnul pole koopiamaja ka päris ühene mõiste: tuleks eristada koopiamaju ja makette. "Oluline on see, milline hoone tuleb: kas ehitatakse vaid visuaalselt sarnane või täiesti sama," ütles Rent. "Iga kord sünnib otsus, kas lubada koopiamaja ehitada, pika arutelu tulemusel," sõnas Rent.

Koopiamaja rajamisel mitu põhjust

Siiski on koopiamaju Tallinnas ehitatud miljööväärtuslikesse piirkondadesse mitmel pool, näiteks on neid kerkinud Kadriorus.

Rendi sõnul võib omanikul tekkida huvi koopiamaja ehitamiseks kahel põhjusel. "Võibolla pole pärandikaitse piisavalt selgitanud, miks me ehituslikku pärandit hoiame ja omanik ei mõista, et meile on oluline ka linnaruumiline tervik. Nii võibki omanik mõelda, et mind teie mädanenud palgid ei huvita, ehitan siis uue ja sarnase, et pärandikaitse rahul oleks," sõnas Rent.

"Teine põhjus võib olla selles, et omanikule meeldibki ajalooline arhitektuur, sest tal on kaasaegse arhitektuuri suhtes tõrge. Seda me näeme tihti, et inimestel on arvamus uuest arhitektuurist kui valgest kastist," selgitas Rent. Sellised majad ei ole linnaametnike soov, vaid tulenevadki omaniku eelistusest, samuti sellest, et maja planeerinud arhitekt pole suutnud tellijale piisavalt selgitustööd teha. "Ka arhitektidel on erinevad maitsed," märkis Rent.

"Meie eelistus on, et ka kunstiajalugu mitte süvitsi õppinud inimene saaks aru, mis sajandil üks või teine maja on ehitatud," sõnas Rent. Ta lisas, et mõnikord juhtub ka nii, et on antud luba rekonstrueerimiseks, aga tegelikkuses kerkib kinnistule uus maja.

Kui pole tegemist miljööväärtusliku alaga või ei rakendu hoonele muud piirangud, siis võib krundile koopiamaja rahulikult rajada. Üks viimatisi näiteid on Pirital Pirita tee ja Purde tänava ristumiskohas asuv kinnistu, kus vana puitehitise asemele rajati sarnane uus puitmaja. Pirita linnaosa arhitekt Tiina Paal ütles, et lammutatud puitmaja oli täiesti tavaline maja. "See ei olnud ei miljööväärtuslik ega kaitse all. Inimesed ikka ehitavad. Maja ehitati peaaegu sarnaseks," sõnas Paal. Tema sõnul oli ehitamisel ainsaks piiranguks Pirita linnaosa üldplaneering, ja seda ehitaja arvestas.

Pirita tee maja Autor/allikas: Google Maps

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: