Reinsalu sõnul pani teda hämmastuma asjaolu, et teisipäeval toimunud riigikaitsenõukogus jäid tähelepanuta mitmed olulised ja praegu aktuaalsed julgeolekuküsimused.

"Siseminister Läänemets väidab, et enne 2025. aastat ei ole võimalik täiendava ressursiga piiri väljaehitamist kiirendada. See jutt ei vasta tõele. Mäletan selgesti, et Isamaa palvel arutati piiri väljaehitamist eelmisel suvel. Kiiremaks väljaehitamiseks oli täiendav taotlus PPA-l minu mälu järgi 19,8 miljoni eurot. Mulle üllatuseks siseminister eelarveläbirääkimistel selle eraldise eest ei seisnud," lausus Reinsalu.

"Lisaraha eraldamisega on võimalik ehitust kiirendada, seades füüsilise tõkke rajamise eesmärgi järgmisesse aastasse ja seda tuleks teha. Me pole kehvemad kui leedukad või poolakad," lisas ta.

Reinsalu sooviks ajutise piiritara uuesti piirile paigutamist kuni püsiva piiritara rajamiseni.

Samuti tuleks tema sõnul kaaluda Vene kodanikele täielikku viisade väljastamise lõpetamist.

Asi, millest avalikkus riigikaitse nõukogus ei kuulnud, on Reinsalu sõnul valitsuse soovimatus arvestada järgmise 10-aastase riigikaitse arengukava puhul kaitseväe juhataja nõuandega. "Muu hulgas jäeti teiste võimete seas välja droonitõrje võime soetamine," sõnas ta.

Samuti tuleks tema sõnul soetada kiiremas korras täiendavalt laskemoona. "Kiiremas korras tuleks teha täiendav moonahange, et meil oleks puuduvad reservid olemas. Seni tehtu ja ka planeeritav ei ole paraku kaugeltki piisav, seda teavad kõik neisse saladustesse pühendatud ja on avalikult viidanud ka kaitseväe juhataja," ütles Reinsalu.

Reinsalu märkis, et nende küsimuste lahendamiseks peaks valitsus võtma riigikaitselaenu.

Lisaks tuleks Reinsalu sõnul jõuda selgusele meie elektrisüsteemi lahti ühendamisest Vene süsteemist. "Leedu on võtnud eesmärgiks 2024 alguse, meie kõneleme ikka veel 2025. aasta algusest ja kõneleme Leedu ebaadekvaatsusest. Peaksime oma kehtivat hoiakut korrigeerima ja koos Leeduga desünkroniseerimise ellu viima. Sama on tungivalt soovitanud meil teha ka USA," rääkis Reinsalu.

"Need on praegu kõige tõsisemad ja ajakriitilised julgeolekuküsimused, millele eile riigikaitsenõukogust mingeid vastuseid avalikkusele paraku ei antud," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul asetasid nädalavahetusel Venemaal aset leidnud sündmused Eesti ja lääneliitlased ülimalt ettearvamatusse olukorda. "See asetab meid hoopis dramaatilisemasse konteksti, kus sündmuste määramatusse lisavad Venemaa keskvalitsuse kõrval tooni veel uued muutujad," ütles Reinsalu.

"Olukord on muutunud ohtlikumaks seoses sellega, et see on muutunud prognoosimatumaks. Sellest lähtuvalt tuleb meie enda julgeolekut tõstvaid kavatsusi kiirendada," lausus Reinsalu.