Reinsalu kritiseeris nimelt valitsuse tempot riigi julgeoleku tõstmiseks vajalike algatuste elluviimisel ning ütles, et näiteks piiritaristu saaks välja ehitada juba järgmise aasta jooksul.

"Siseminister Läänemets väidab, et enne 2025. aastat ei ole võimalik täiendava ressursiga piiri väljaehitamist kiirendada. See jutt ei vasta tõele. Mäletan selgesti, et Isamaa palvel arutati piiri väljaehitamist eelmisel suvel. Kiiremaks väljaehitamiseks oli täiendav taotlus PPA-l minu mälu järgi 19,8 miljoni eurot. Mulle üllatuseks siseminister eelarveläbirääkimistel selle eraldise eest ei seisnud," lausus Reinsalu.

Läänemetsa sõnul tooks kiiruga väljaehitatud idapiir puuduliku tulemuse.

"Vaatan, et Urmas Reinsalu on talle omaselt suure käraga asunud rääkima teemast, mis talle lõpuni selge ei ole. Väidab, et Eesti maismaapiiri saab enne 2025. aastat valmis ehitada. Ma küsiks vastu, et kas tõesti soovib keegi aukudega ja tehnoloogiliselt puudulikku piiri rajada? Paberil ilus aga päriselus kasutu," kirjutas Läänemets sotsiaalmeedias.

Läänemetsa sõnul ei saa Leedu ja Poola piiritara ehitamise näiteid Eestiga üks-ühele kõrvutada. "Esiteks ehitati ühes neist riigis piir ilma riigihangeteta. Eestis ma seda õigeks ei pea, et sada miljonit eurot riigi raha selliselt kasutataks.
Teiseks ei ole Poola ehitanud piiri täielikult, vaid avatud on need osad mis asuvad soisel alal. Eesti piiritara saab rajatud ka põhjatutesse mülgastesse, erilahenduste ja tehnoloogia abil. Need ehitusprotsessid ei ole sama kiired kui tugevale maapinnale rajatise püstitamisel," rääkis Läänemets.

"Eesti piirile paigutatavad kaamerad ja seireseadmed töötavad turvalise ühenduse abil, mida kontrollib ainult Eesti ning kus sideandmete liikumisse ei ole võimalik naaberriigil sekkuda ega näiteks kaamerapildi edastamist takistada. Kõigi riikide valmisolek selline ei ole ning seetõttu on ka ehitustööd olnud kiiremad," lisas ta.

"Me varustame selle signaaliedastusega kaablite kaudu vs näiteks Leedus, kus see käib läbi õhu. Me loome drooniseire võimekuse, me hangime seiretehnika ka Narva jõele. Pikk plaan on tuua Narva ka Frontexi koolituskeskus, mis tõstab siinset turvalisust ja piirihalduse võimekusi veel," ütles Läänemets.

Minister rõhutas, et Eesti rajab piiritara kõrvale ka liikumisteed ja korrastab lähedal asuvaid piirkonnateid. "Ning ei unusta ära parimaid piirivalvureid – kohalikke elanikke, kellest mõni ka tänu piiriehitusele parema interneti või elektriühenduse saab. Ka selle poolest erineb ja võtab kauem aega Eesti piiri ehitus lähinaabritest," märkis Läänemets.

Läänemetsa sõnul on oluline mõista ka piiritara funktsiooni – see takistab piiri ületust, kuid lõpuks peavad piirivalvurid reageerima, et näiteks aeda auku sisse ei saetaks.

"Reinsalu ettepanek ehitada tara ilma seireseadmeteta ei anna meile teadmist hetkest kui keegi sellest tarast üle kavatseb ronida. Soovitud väärtust see ei loo ning piirivalvurite töös võrreldes tänasega muutust ei oleks," sõnas Läänemets.

"Oleme juba ehitust kiirendanud, osa lõike on tähtajast oluliselt varem valmis saanud ning pooleliolevate puhul käivad eri lõikude kaupa nii ehitustööd, hanked kui ka hangete ettevalmistused. Pool Eesti ligi 100 kilomeetrisest maismaapiirist on täna piiritaraga kaetud ning raha ülejäänud lõikude ehitamiseks on olemas, lisaraha ei kiirendaks tara valmimist," andis minister ülevaate idapiiri hetkeolukorrast.

Läänemetsa sõnul on piiri valmimine absoluutne prioriteet, ent kui nüüd hakata kogu protsessi ümber tegema ja uutes hanketingimustes tähtaegu ettepoole tõstma, tähendaks see hoopis lisakulusid ja hetkel prognoosimatut valmimistähtaega.