Juulist alates maksab riik omavalitsusele iga 65- kuni 84-aastase inimese eest 94 eurot ja vanemate elanike eest 449 eurot toetust. Sellest rahast peaks omavalitsus tasuma hooldekodus elava inimesed hoolduskulud, toidu ja majutuse kulud peaks katma eaka pension.

Antsla vallajuhi Avo Kirsbaumi sõnul on hooldusreform sellisel kujul pannud omavalitsused ebavõrdsesse seisu.

"Tegelikkuses on eakate gruppi kõigi omavalitsuste puhul arvestatud võrdselt, lihtsalt pole arvestatud seda, kui palju ühes või teises omavalitsuse hooldekodus inimesi on. Kagu-Eestis on peale Antsla hädas veel teisedki omavalitused, kellel on hooldekodus tunduvalt rohkem inimesi, kui võiks Eesti keskmisest arvestada," lausus Kirsbaum.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on praegune rahastusmudel igati põhjendatud, sest reformi eesmärk ei ole hooldekodu arvete kinni maksmine, vaid ka koduhoolduse teenuse arendamine.

"Kui me oleks kõik vahendid suunanud nii, kui palju on hooldekodus inimesi, siis me oleksime andnud sõnumi, et riik eelistabki ööpäevaringses üldhoolduses viibimist, kui ühte ainuvõimalikku hoolduse korraldamise viisi," ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Meeli Tuubel.

Tänavu on hooldusreformiks eraldatud 40 miljonit, millest otsesteks hoolduskuludeks peaks kuluma 28 miljonit, 13 miljonit on nii-öelda ülekate ja seetõttu jääb ametnikule arusaamatuks omavalitsuste kurtmine, et raha napib. Samas Tuubel möönis, et on asjaolu, millega reformi tehes arvestada ei osatud.

"Kuidagi need hooldekodude hinnad on hakanud tõusma ja omavalitsused oma hoolduskuludega (ei suuda) seda vajadust katta. Ja meie rahastusmudelid ei arvestanud nii suure hinnatõusuga," lausus ta.

Pärnu sotsiaalhoolekande osakonnajuhataja Tõnu Poopuu sõnul riigi ja omavalitsuste rehkendused ei lähe omavahel kokku ja nii pole täit selgust, kas riigil jätkub reformiks raha või mitte.

"Lahknevus võib tulla sellest, et riik on võtnud arvesse keskmised näitajad: keskmine pension, pensionisaajate hulk, aga teadupärast Eestis on piirkonniti sissetulekud väga erinevad, pensionid on erinevad," lausus ta.

Pärnu linn peaks tänavu saama hooldekoduarvetega hakkama, aga järgmisel aastal on vaja paar miljonit eurot lisaraha. Poopuu sõnul ootavad kõik omavalitsused kinnitust, et kui plaanitud summast ei piisa, siis riik on valmis leidma reformi jätkamiseks lisaraha.