"Ümarpuidu hinnad on mõneti langenud, kuid pole jõudnud päris samale tasemele, kust tõus algas," tõdes Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

"Täna oleme jõudnud tavalisse argipäeva oma puiduhindadega, mis võib-olla olid 2018. aastal ja isegi võib-olla mõnes kontekstis natukene varem," ütles ka metsandusekspert Heiki Hepner. "Aasta 2022, kui me nüüd aastast võrdlust võtame, oligi ju erakordne aasta ja sellega võrreldes on langused ikka väga suured. Aga see oli ka ebanormaalne aasta," lisas ta.

Hepneri neljapäeval Maalehes avaldatud puiduhindade ülevaatest selgub, et ümarpuidu turg on tugevas languses, kusjuures odavamaks on läinud kõik sortimendid, aga suurimad kukkujad on paberipuit ja okaspuupalgid - aastaga võrreldes on männipalgid odavnenud umbes kolmandiku ja kuusepalgid viiendiku, kase- ja haavapuit üle kolmandiku.

"Hinna kiire languse olukorras väheneb ka metsaomaniku huvi metsa majandada ja sellest tulenevalt liiguvad madalama hinna korral ka oluliselt väiksemad kogused ümarpuitu," kommenteeris olukorda puidutööstuse esindaja Välja.

Hepneri hinnangul ei ole praegused hinnatasemed siiski veel sellised, mis võiks panna metsaomanikke oma metsa müügiga viivitama.

"Metsaomanikud ei ole kindlasti ka praegu sellises situatsioonis, et nad nüüd justkui niisama peaksid puidu ära andma, kaugel sellest. Kui jätta kõrvale kask - kase jämesortimentide puhul on hind ikkagi jätkuvalt väga-väga hea, mis sest on hinnalangus siin mõned protsendid toimunud -, siis teiste puhul on hind lihtsalt hea, ta ei ole väga hea, aga ta on niisugune heal tasemel ka metsaomaniku jaoks. Hind on tulnud alla väga kõrgelt, ebanormaalselt tasemelt," rääkis Hepner.

Mure tööstuse jätkusuutlikkuse pärast

"Aga pigem ma ütleks, et me peaksime tõesti muretsema natukene pikema vaate pärast, et milline on meie metsatööstuse käekäik pikas vaates, võib-olla hetkeprobleem ei olegi nii suur," jätkas Hepner. "Natukene teeb murelikuks see, et nõudlus meie puidutööstuse toodangule on järsult langenud. Siin on tõsi küll, mitu põhjust. Üheks põhjuseks olnud see, et kõrged intressid on viinud ehitusturu langusesse ja välja on toodud ka seda, et Rootsi ja Norra valuuta kursid on ebasoodsad euro suhtes, mis on tõstnud meie toodangu omahinda ja teinud ta turul vähem konkurentsivõimeliseks," lisas ta.

Välja kritiseeris oma kommentaaris ERR-ile valitsuse tegevust, mis tema hinnangul teeb puidutööstuse sektori olukorra ebakindlaks.

"Täna on Eesti puidutööstus siiski olukorras, kus globaalse konkurentsiga saadaks hakkama, aga vaadates poliitilisi tõmbetuuli on tööstuste investeeringud sektorisse pidurdunud. Märgiline on Stora Enso otsus sulgeda Näpi saeveski. Rahvusvahelistel kontsernidel on hea ülevaade kogu regioonist ja taolised otsused on ohtlikuks indikatsiooniks Eesti majanduskeskkonnale tervikuna," tõdes ta.

"Hindade kõikumine ja ka majanduse tõusud ja langused on normaalne osa ärikeskkonnast. Probleem on see, et Eesti riik on teinud järjest otsuseid ja piiranguid, mis seavad Eesti ettevõtted globaalses konkurentsis keerulisemasse olukorda. Olgu selleks Euroopas ainulaadne kevadine raieseisak (Välja peab silmas lindude pesitsusajaks kehtestatavat raierahu – toim.), pidev RMK raiemahtudega mängimine või LULUCF-iga (EL-i roheleppe osa, mis puudutab metsamajandust ja maakasutust – toim.) Eestile võetud kohustused, mille täitmine on Eestile keerulisem kui naaberriikidel," märkis Välja.

Eesti puidutööstuse esindaja rõhutas ka seda, et kliimamuutustega võitlemist arvestades on globaalselt puidu kasutamine praegu väga soositud. "Ka ÜRO kliimapaneel tõdeb, et metsade jätkusuutlik majandamine ja puidust tooted on üks oluline komponent kliimamuutuste pidurdamisel. Sama tõdemuseni jõuavad ka järjest suurriigid - näiteks Suurbritannia parlament arutab, kuidas suurendada puidust ehitiste osakaalu, et võidelda kliimamuutuste vastu," ütles Välja. "Ka Eestis on puidust tooted meie riigi süsinikubilansis ainsana sidumise poolel olev sektor. Võiks ütelda, et rohepöörde kontekstis oleks meil eelis, sest Eesti puidusektor on suutnud tänu oma kvaliteedile maailmas hästi läbi lüüa. Kuid kahjuks on just kohalik poliitika kujunemas meile järjest suuremaks takistuseks," tõdes metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht.