Sõja 495. päev: Zelenski sõnul sõda ei lõpe, kuni Krimm on Venemaa käes
Sõda Venemaaga ei saa lõppeda seni, kuni Krimm on Vene okupatsiooni all, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Krimm on olnud Ukraina osa väga pikka aega ja poolsaare Venemaa okupatsioonist vabastamine võib saada sõja lõpetamisel otsustavaks küsimuseks, ütles ka Saksamaa kantsler Olaf Scholz.
Oluline 3. juulil kell 22.20:
- Ukraina saab lähinädalatel Saksamaalt ja Taanilt kümneid Leoparde;
- Droonirünnakus Sumõ linnale sai surma vähemalt kaks ja viga 19 inimest;
- Venemaa korraldab neljas annekteeritud oblastis septembris valimised;
- Zelenski: sõda ei lõpe, kuni Krimm on Venemaa käes
- Scholz: Krimmi vabastamine võib olla sõjas otsustav küsimus;
- Maljar: Vene väed on idarindel teinud väikseid edusamme;
- Spiegel: Saksamaa ja Poola pole jõudnud kokkuleppele tankide hoolduskeskuse avamise osas;
- Haagis avatakse keskus Venemaa sissetungi uurimiseks;
- Vene väed pommitasid Sumõ oblastit;
- Wagner peatas mõnedel andmetel palgasõdurite värbamise;
Ukraina saab lähinädalatel Saksamaalt ja Taanilt kümneid Leoparde
Lähinädalatel saab Ukraina kümneid Leopard 1A5 tanke, mida Saksamaa tarnib koostöös Taaniga, ütles Saksa kaitseminister Boris Pistorius Poola väljaandele Rzeczpospolita antud usutluses.
"Lähinädalate jooksul saabuvad Ukrainasse kümned Saksamaa ja Taani tarnitud lahingutankid Leopard 1A5," ütles ta.
Samas, vastates küsimusele, kui kaua on Saksamaa võtnud vastu otsust anda Ukrainale sõjalist abi, rõhutas Saksa minister, et otsused, mille Berliin tegi pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, on ajaloolised.
"Saksamaa esimene relvatarne sõdivale riigile. Täna annab Saksamaa Ukrainale varustuse tarnimisel suuruselt teist sõjalist abi, kui rääkida otsesest finantsabist või abist EL-i sees," lisas Pistorius.
Sumõ linnas hukkus rünnakus vähemalt kaks inimest
Vene vägede droonirünnakus Sumõ linnale hukkus esmaspäeval vähemalt kaks inimest.
Vigastada sai 19 inimest.
Sumõ võimude sõnul said rünnakus purustusi kaks kortermaja ja veel üks hoone.
Rünnak viidi väidetavalt läbi nelja drooniga.
Venemaa korraldab annekteeritud aladel septembris valimised
Venemaa korraldab Ukrainas neljas Moskva kontrolli all olevas oblastis kohalikud valimised, ütles Venemaa keskvalimiskomitee juht Ella Pamfilova esmaspäeval režiimi liidrile Vladimir Putinile.
Valimised korraldatakse Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastis 10. septembril ja neil valitakse kohalikud kubernerid ja teised ametnikud.
Pamfilova väitel tegid ettepaneku valimisteks annekteeritud oblastites Venemaa ametisse määratud kubernerid.
Septembris toimuvad Venemaal 41 oblastis kohalikud valimised.
Zelenski: sõda ei lõpe, kuni Krimm on Venemaa käes
Sõda ei lõpe seni, kuni Krimm jääb Venemaa okupatsiooni alla, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Me ei kujuta Ukrainat ette ilma Krimmita. Ja seni, kuni Krimm on Venemaa okupatsiooni all, tähendab see ainult üht: sõda pole veel lõppenud," ütles Zelenski esmaspäeval uudistekanalis CNN ilmunud intervjuus.
Küsimusele, kas on olemas stsenaariumi, mille kohaselt võiks kehtestada rahu Venemaaga ka ilma Krimmita, vastas Zelenski: "Siis pole see võit."
Ukraina president nimetas Venemaa liidri Vladimir Putini reaktsiooni Wagneri sõjakompanii juhi Jevgeni Prigožini mässule nõrgaks. "Me näeme Putini reaktsiooni. See oli nõrk," ütles ta.
President ütles ka, et ta oli üllatunud, nähes meedias teateid tema kohtumisest USA Luure Keskagentuuri (CIA) juhi William J. Burnsiga. "Minu suhtlus CIA juhiga peaks alati jääma kulisside taha," ütles ta. "Arutame olulisi asju – mida Ukraina vajab ja kuidas on Ukraina valmis tegutsema," märkis Zelenski. "Meil ei ole CIA ees mingeid saladusi, sest meil on head suhted ja meie luureagentuurid räägivad omavahel," lisas ta.
Scholz: Krimmi vabastamine võib olla sõjas otsustav küsimus
Krimm on olnud Ukraina osa väga pikka aega ja poolsaare Venemaa okupatsioonist vabastamine võib saada sõja lõpetamisel otsustavaks küsimuseks, ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz.
Rääkides Ukrainale sõjalise abi andmisest, märkis kantsler, et Saksamaa jätkab Ukraina sõjaväelaste väljaõpet.
"Oleme palju tanke üle andnud ja teeme seda ka edaspidi. Kuid samas me ei taha, et meie poolt tarnitavad relvad jõuaksid Venemaa territooriumile," rõhutas Scholz.
Scholz avaldas varem sel nädalal arvamust, et Vene erasõjafirma Wagneri palgasõdurite mäss on Venemaa presidenti Vladimir Putinit nõrgestanud, kuid selle lõplikud tagajärjed jäid ebaselgeks.
"Sellel on Venemaal kindlasti pikaajalised tagajärjed. Ma usun, et see nõrgestas Putinit " sõnas Scholz.
"See näitab, et autokraatlikel struktuuridel ja jõustruktuuridel on mõrasid ning Putin ei istu kuidagi nii kindlalt sadulas, nagu ta alati väidab. Aga ma ei taha osaleda spekulatsioonides selle üle, kui kauaks ta ametisse jääb – see võib olla pikk või lühike, me ei tea," ütles Saksamaa juht.
Scholz kinnitas, et Saksamaa ja tema lääne partnerid hoiavad edasistel arengutel tähelepanelikult silma peal.
Scholzi sõnul on 11.–12. juulil Vilniuses põhiküsimus Ukraina ja NATO tulevased suhted. Scholzi hinnangul saadab Vilniuse tippkohtumine tugeva signaali transatlantilise koostöö ja NATO otsustavuse kohta.
Medvedev: Venemaa eesmärk on välistada Ukraina astumine NATO-sse
Venemaa eesmärk on ära hoida Ukraina vastuvõtmine NATO-sse, ütles Vene julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev.
"Meie eesmärk on lihtne – kõrvaldada oht, et Ukrainast saab NATO liige. Ja me saavutame selle nii või teisiti," teatas Medvedev pühapäeval väljaandes Rossiiskaja Gazeta ilmunud artiklis.
Medvedev viitas ka arvamusele, et nii kaua, kuni sõda kestab, Ukrainat alliansi liikmeks ei võeta.
"Siit tuleneb väga lihtne ja kurb järeldus: kui konfliktis olevaid riike NATO-sse ei võeta, siis muutub konflikt alaliseks, sest see on ju küsimus Venemaa eksistentsist," märkis Vene julgeolekunõukogu asejuht ja kunagine president.
Medvedev tõrjus ka väiteid, et Venemaa on küll soovinud ohjeldada NATO-t, aga allianss laieneb ikkagi Soome ja Rootsi arvel.
"See on puhas väljamõeldis. Me pole kunagi püüdnud NATO-t piirata. See pole meie võimuses, aga need kaks Skandinaavia riiki olid niigi alliansiga assotsieerunud. Me oleme alati palunud ainult üht – arvestada meie muredega ega mitte kutsuda NATO-sse meie riigi endisi osasid. Eriti neid, kellega meil on territoriaalseid vaidlusi," kirjutas Medvedev.
Maljar: Ukraina väed vabastasid eelmisel nädalal 37,4 km²
Ukraina relvajõud vabastasid hoolimata Vene vägede kasvanud suurtükirünnakutest eelmise nädalaga 37,4 ruutkilomeetrit okupeeritud territooriumi, ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar esmaspäeval.
"Viimase nädala jooksul on operatiiv-taktikalise olukorra paranemise ja rindejoone ahendamise tulemusena vabanenud ala suurenenud (idas – toim.) üheksa ruutkilomeetri võrra," ütles ta.
Lõunas vabastati okupantidest möödunud nädala jooksul 28,4 ruutkilomeetrit territooriumi.
Kokku on riigi lõunaosas vabastatud ala suurus 158,4 ruutkilomeetrit.
Aseminister märkis ka, et vaenlase suurtükirünnakute arv idas kahekordistus viimase nädalaga 6457-lt 11753-le.
"Idas jätkuvad nii ründe- kui ka kaitseoperatsioonid. Liigume Bahmuti suunas ning vaenlane jätkab rünnakut Lõmani, Avdijivka ja Marjinka suundades. Vaenlane üritab meie vägesid positsioonidelt välja suruda, kuid saab väärilise tagasilöögi," ütles Maljar esmaspäeva hommikul Telegrami kanali vahendusel.
Samal ajal jätkavad Ukraina üksused ründeoperatsioone ka Melitopoli ja Berdjanski suundades, kuni on saavutatud ka edu, lisas Maljar.
NATO kõrge ametnik: Ukrainal on õigus olla vasturünnakuga ettevaatlik
Ukraina vastupealetung okupeeritud alade tagasivõtmiseks Vene vägedelt on maamiinide ja rajatud kaitseliinide tõttu keeruline ning seetõttu on Ukraina vägedel täielik õigus tegutseda ettevaatlikult, ütles NATO kõrgeim sõjaline ametnik esmaspäeval.
"Vasturünnak on raske," ütles Hollandi admiral Rob Bauer, kes on NATO sõjalise komitee esimees. "Inimesed ei tohiks kunagi arvata, et see on lihtne ja käib möödaminnes. See ei saa kunagi niimoodi olema," ütles ta Brüsselis NATO peakorteris ajakirjanikele.
Ukraina väed seisavad silmitsi Vene relvajõudude ehitatud kaitserajatistega, mis ulatuvad mõnikord kuni 30 kilomeetri sügavuseni, kui nad üritavad Venemaa liinidest läbi murda, ütles Bauer ning viitas oma seisukoha kinnitamiseks ajaloole.
"Me nägime Teises maailmasõja ajal Normandias, et liitlastel kulus seitse, kaheksa, üheksa nädalat, et sakslaste kaitseliinidest reaalselt läbi murda. Ja seega pole üllatav, et see [ka ukrainlastel] kiiresti ei lähe," ütles ta.
Reutersi aprillis avaldatud satelliidifotodelt oli näha, et Venemaa on ehitanud ulatuslikke kindlustusi, kaevikuid, tõkkeid sõidukite vastu ja muid takistusi, et aeglustada Ukraina edasitungi.
Baueri kommentaarid kordasid USA kõrgeima sõjaväelase, kindral Mark Milley reedel öeldut, et vastupealetung saab olema väga raske, väga pikk ja väga-väga verine.
Bauer ütles, et Ukraina vägedel oli õigus olla ettevaatlik, et vältida suuri kaotusi, kui nad otsivad võimalikke läbimurdeid.
"Seda tüüpi operatsioon on ülimalt raske ja minu meelest see, kuidas nad seda teevad, on kiiduväärt," ütles ta. Bauer leidis, et Ukraina vägesid ei tohiks survestada ja kritiseerida selle eest, et nad ei liigu kiiremini. "See on nende jaoks väga-väga raske aeg," ütles Bauer.
Šoigu kinnitusel ei kahjustanud Prigožini mäss sõjategevust Ukrainas
Sõjakompanii Wagner juhi Jevgeni Priogožini juhitud mässukatse ei kahjustanud Vene relvajõudude suutlikkust Ukrainas, kinnitas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu.
"Provokatsioon ei mõjutanud [Ukrainas asuva Vene] väegrupeeringu tegevust. Sõjaväelased jätkasid mehiselt ja ennastsalgavalt neile pandud ülesannete täitmist," ütles Šoigu esmaspäeval pressile.
Kaitseministri sõnul kukkus 23.–25. juunini toimunud "katse destabiliseerida olukorda Venemaal" läbi tänu eelkõige sellele, et relvajõudude "isikkoosseis ilmutas ustavust oma vandele ja sõjaväelisele kohusele".
Venemaa ründas Ukrainat taas droonidega
Ukraina õhujõud teatasid sotsiaalmeedias, et riigi õhutõrje tulistas alla 13 Iraanis toodetud Shahedi drooni. Venemaa saatis Ukraina pihta 17 drooni. Ülejäänud neli drooni siiski ei jõudnud sihtmärkideni, vahendas The Kyiv Independent.
Moskva väitis, et FSB nurjas atentaadi okupeeritud Krimmi juhi Sergei Aksjonovi vastu
"Nurjati Ukraina julgeolekuteenistuste organiseeritud atentaat Krimmi Vabariigi juhi Sergei Aksjonovi vastu," vahendas Vene meedia FSB avaldust.
Venemaa vallutas Krimmi 2014. aastal.
Maljar: Vene väed on idarindel teinud väikseid edusamme
Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas pühapäeva õhtul, et Vene väed on Svatove linna lähedal teinud väikseid edusamme. Maljari sõnul käivad Ukraina lõunaosas ägedad lahingud, vahendas CNN.
Spiegel: Saksamaa ja Poola pole jõudnud kokkuleppele tankide hoolduskeskuse avamises
Väljaanne Spiegel kirjutab, et Berliin ja Varssavi pole suutnud jõuda Poolas asuva tankide hoolduskeskuse avamises kokkuleppele. Selles keskuses remonditaks Ukrainale tarnitud Leopardi tanke. Keskus läheb maksma umbes 150 miljonit eurot. 3. juulil kohtub Saksa kaitseminister Boris Pistorius oma Poola kolleegi Mariusz Blaszczakiga.
Suri raketirünnakus restoranile haavata saanud Ukraina kirjanik
Eelmisel nädalal restorani tabanud Venemaa raketirünnakus haavata saanud Ukraina 37-aastane kirjanik ja sõjakuritegude uurija Victoria Amelina suri, teatas pühapäeval sõnavabaduse ühendus PEN.
Naine sai haavata, kui Vene rakett hävitas teisipäeval riigi idaosas asuvas Kramatorski linnas restorani Ria Pizza, kus sai surma 12 inimest. Haavata sai veel kümneid inimesi.
"Suurima kurbusega teatame teile, et Ukraina kirjanik Victoria Amelina suri 1. juulil Dnipro haiglas," seisis PEN Ukraina avalduses.
Haagis avatakse keskus Venemaa sissetungi uurimiseks
Haagis avatakse esmaspäeval rahvusvaheline keskus Venemaa Ukraina-vastase agressiooni uurimiseks, tegemist on esimese sammuga võimaliku tribunali loomisel.
Rahvusvahelises agressioonikuriteo uurimiskeskuses (ICPA) hakkavad töötama Ukraina, Euroopa Liidu, USA ja Rahvusvahelise Kohtu (ICC) prokurörid. Keskus hakkab tegelema uurimise ja tõendite kogumisega ning selles nähakse esimest sammu eritribunali loomisel, mis võiks tuua Kremli ametiisikud sõja vallapäästmise eest kohtu ette.
Vene väed pommitasid Sumõ oblastit
Venemaa pommitas pühapäeval Sumõ oblastis asuvat kaheksat asulat. Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid, vahendas The Kyiv Independent.
Oblasti võimude sõnul sai Sumõ linnas droonirünnakus kahele kortermajale surma vähemalt üks ja vigastada vähemalt 16 inimest.
Wagner peatas mõnedel andmetel palgasõdurite värbamise
Vene erasõjafirma Wagner peatas palgasõdurite värbamise, vahendas pühapäeval uudisteagentuur UNIAN palgasõdurite ettevõttega seotud kontol suhtlusvõrgustikus Telegram avaldatud informatsiooni.
Kontol öeldakse, et selline otsus tehti väidetavalt Valgevene territooriumile kolimise ja palgasõdurite osalemise peatamise tõttu sõjas Ukraina vastu.
"Seoses Wagneri ajutise mitteosalemisega sõjalisel erioperatsioonil ja Valgevenesse kolimisega peatame ajutiselt Wagneri piirkondlike värbamiskeskuste töö üheks kuuks," seisis teates.
Kreml on pärast mässu lubanud palgasõdurite juhile Jevgeni Prigožinile turvalist taganemist Valgevenesse.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 600 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 230 260 (võrdlus eelmise päevaga + 600);
- tankid 4057 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 7899 (+11);
- lennukid 315 (+0);
- kopterid 309 (+1);
- suurtükisüsteemid 4220 (+32);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 641 (+4)
- õhutõrjesüsteemid 391 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 3573 (+16);
- tiibraketid 1264 (+3);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6834 (+18);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 590 (+7).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Mait Ots
Allikas: BNS/The Kyiv Independent/CNN/Interfax
