Minister Kallase sõnul on eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava järgmise aasta eelarvesse kirja saanud vajalikust 27 miljonit eurot väiksem summa sattunud sinna ekslikult, ja et valitsusel on teada, et summat on kavas igal aastal suurendada. "Tegevuskavasse planeeritud summade proportsionaalne kasv on olnud valitsusele teada," sõnas Kallas.

"Selleks aastaks on riigieelarves 41 miljonit olemas. 2024. aasta jaoks on planeeritud proportsionaalne kasv 27 miljonit eurot. Seisan kindlalt selle eest, et see raha tuleb riigieelarvesse planeerida, et eestikeelsele õppele üleminek toimuks plaanitud mahus," ütles Kallas.

Ta selgitas, et HTM on eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava eelarve summa planeerinud proportsionaalselt kasvavana, kuid riigieelarve strateegiasse on mingil põhjusel kirja saanud läbivalt väiksem summa (41 miljonit eurot - toim.).

"Nüüd tuleb see viga korrigeerida," sõnas Kallas.

Ta lisas, et tema suuremat summat lisada poleks saanudki, sest mullu sügisel toimunud eelarvestrateegia aruteludel osales tema eelkäija ministritoolil Tõnis Lukas (Isamaa).

"Järgnevateks aastateks vajalikud summad on HTM kavandanud. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava viime kindlasti ellu täies mahus," rõhutas Kallas.

Lukas: peaminister teadis, et kulud on progresseeruvad

Endine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) ütles ERR-ile, et teda ei saa kuidagi süüdistada selles, et järgmise aasta eelarvesse tänavusest proportsionaalselt suurem summa kirja ei saanud, sest pikem eelarvestrateegia ootas täielikule eestikeelsele õppele ülemineku seaduse vastuvõtmist.

"2022. aasta septembrikuus, kui pikem eelarvestrateegia kokku lepiti, ei olnud olemas seaduslikku alust veel nende kulude planeerimiseks pikas perspektiivis, kuna täielikule eestikeelsele haridusele ülemineku seadus ei olnud vastu võetud. Ja kui üleminekuseadust oktoobrist kuni detsembrini arutati riigikogus, oli seal kogu aeg juures ka tegevuskava konkreetse finantsplaaniga ja kõik asjaosalised teadsid, et see tuleb tulevikus eelarvestrateegiasse lülitada," rääkis Lukas ERR-ile.

Riigikogu kiitis eestikeelsele õppele ülemineku heaks mullu 12. detsembril.

"Nii et kuna seadus sai valmis peale eelarvestrateegiat, siis ei saagi need kulud pikas plaanis eelarvestrateegias veel kajastuda. See on nüüd uue valitsuse töö need sinna sisse panna," lisas ta.

Lukas kinnitas Kristina Kallase sõnu, et valitsusjuhile on olnud kogu aeg teada, et eestikeelsele haridusele ülemineku kulud aasta-aastalt kasvavad.

"Seaduse vastuvõtmisel oli kõigile selge, et need kulud on progresseeruvad ja kõik ministrid, kaasa arvatud ka hiljem peaminister, nüüd uue valitsuse ajal, ja haridusminister on kinnitanud, et viiakse ellu tegevuskava, mis on kokku lepitud ja tegevuskavas on konkreetsed summad sees," märkis endine minister.

Tema sõnul rääkis eelmisel aastal eelarvestrateegia tegemisel rahandusministeerium väga selgelt, et praegu eelarve strateegiat pikas plaanis üldse planeerida ei saa. "Öeldi, et keskendume järgmise ehk siis nüüd praegu käesoleva aasta 2023. aasta kuludele. Et ülejäänud asjad räägitakse aasta kaupa. See on selge, et kui hiljem võeti vastu täielikule eestikeelsele õppele ülemineku seadus, siis sellest tulenevad kulud tuleb panna edaspidi uue valitsuse poolt nendesse arengukavadesse," sõnas Lukas.

Lukase hinnangul on praegune avalik diskussioon ministrite vahel, kas eelarves on ette nähtud kulud või ei ole, tekitanud ebakindlust ka asjaosalistes. "Praegu tehakse ju lepinguid õpetajatega Ida-Virumaal ja üliõpilased planeerivad oma õpinguid. Inimesed, keda konkreetselt üleminek ja need ootused puudutavad, võivad hakata ümber mõtlema juba selle diskussiooni peale, sest neil on vaja teha operatiivseid otsuseid," rääkis Lukas ja soovitas valitsusele konkreetset, selget kommunikatsiooni ja selget kiiret tegevust.

Esmaspäeval selgus, et järgmiseks aastaks on riigi eelarvestrateegias eestikeelsele haridusele üleminekuks sama palju raha kui selle aasta teiseks poolaastaks ehk 41 miljonit eurot. Vaja oleks aga 27 miljonit eurot rohkem.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) nimetas neljapäeval eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikku lisaraha haridusministri täiendavaks ideeks ning rõhutas, et lisataotlusi valitsus eelarvesse ei võta.

Võrklaeva sõnul on "need numbrid, mis me oleme pannud eelarvestrateegiasse, on tol hetkel pandud sinna täie teadlikkusega arvestades seda programmi, millega me plaanisime minna".