Esmaspäeval selgus, et järgmiseks aastaks on riigi eelarvestrateegias eestikeelsele haridusele üleminekuks sama palju raha kui selle aasta teiseks poolaastaks ehk 41 miljonit eurot, aga vaja oleks 27 miljonit eurot rohkem.

Eestikeelsele õppele ülemineku kava, mille eelmine valitsus ja riigikogu heaks kiitsid, algab ametlikult selle aasta septembrist. Tänavuseks neljaks kuuks on eelarves selleks ette nähtud 41 miljonit eurot. Ent täpselt sama summa – 41 miljonit – on riigi eelarvestrateegias ette nähtud ka järgmisel kolmel aastal.

Kui haridus- ja teadusminister Kristina Kallas nimetas puuduolevat 27 miljonit eelarvestamisel tekkinud veaks, siis Võrklaev peab seda rohkem täiendavaks ideeks.

"Alati saaks justkui rohkema raha eest teha rohkem ja paremini, aga ülesanne on leida see optimaalne tee. Ja see optimaalne tee sai pandud kirja ka eelarvestrateegiasse. Kas sealt nüüd on raha puudu, kas on midagi selgunud, mida me saaksime teha paremini, efektiivsemalt ja kas me leiame selleks täiendavaid vahendeid, see on kõik eelarve arutelu teema, aga need numbrid, mis me oleme pannud eelarvestrateegiasse, on tol hetkel pandud sinna täie teadlikkusega arvestades seda programmi, millega me plaanisime minna. Loomulikult elu võib tuua täiendavaid ideid, et kuidas midagi veel paremini teha ja see tähendab enamasti ka täiendavaid vahendeid, aga see on juba eelarve arutelu teema," kommenteeris Võrklaev.

Võrklaev märkis, et sellise rahastusega tulebki ellu viia praegu kokku lepitud tee eestikeelsele haridusele.

"Minu teada küll. Me leppisime need asjad kokku. See on see plaan ja need on need vahendid, mis meil olid olemas ja mis me nägime, et me saame sinna panna ja mis peaks meid eesmärgi poole viima. Võib-olla on selgunud nüüd, et midagi tuleb teha rohkem ja paremini, aga siis tuleb leida sellele ka katteallikas," lisas ta.

Kust puuduolev 27 miljonit eurot võetakse ja kas seda üldse on vaja otsida, ei osanud Võrklaev praegu öelda.

"Eks seda me peame arutama eelarveläbirääkimistel. Lisataotlusi me sel aastal eelarvesse ei esita, selle me oleme kokku leppinud," ütles Võrklaev.

Eesti Energia toetamist riik ei plaani

Võrklaev vastas ka Hindre küsimusele Elektrilevi eraldamise, kaevandamise kontsernist välja viimise ning Auvere elektrijaamas puidu põletamise keelamise võiks kokkuhoiu eesmärgil ära jätta.

"Me oleme koalitsioonilepingus leppinud teatud tegevused kokku ja nüüd ongi meie ülesanne ka valitsuses vaadata konkreetselt nende tegevuste sisse. Vaadata, mis on see kõige optimaalsem ja mõistlikum tee neid asju teha ja siis see ka ellu viia. Kuna Eesti Energia rahandusministri valdkonda kuulub, siis mina pean sellega tegelema. Lähen oludega koha peale tutvuma, suhtlen aktiivselt ka Eesti Energia juhtkonnaga. Ja minu plaan on valitsuse tööprogrammi järgi suve teises pooles ja sügisel selle teemaga tugevalt tegeleda. Kuhu me nende otsuste ettevalmistustega välja jõuame, millised on täpsed otsused, mida tähendab see riigi jaoks rahaliselt või Eesti Energia jaoks, selle kõigeni me jõuame," kommenteeris Võrklaev.

"Me ei taha teha riigile ega ettevõttele kahju. Kui me teeme mingeid raha mõttes kulusid, siis mis on see teine väärtus nende eraldamise või mitte eraldamise puhul. Vaatame nendesse asjadesse sisse ja teeme siis need otsused. Aga see, et meil oleks võimalik riigieelarvest oluliselt Eesti Energiat hakata toetama, siis kindlasti mitte, seda raha meil ei ole. Me peame tagama, et Eesti Energia suudab oma tegevusega ise toime tulla," kommenteeris Võrklaev.

"Me peame vaatama nendesse tegevustesse sisse, läbi analüüsima ja siis hakkama otsustama. Aga mina ei näe, et meil oleks riigieelarvest võimalik hakata Eesti Energiat täiendavalt toetama," lausus Võrklaev.

Märka raiskamist!

Rääkides avaliku sektori kokkuhoiust, viitas saatejuht Madis Hindre siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) öeldule, et kui rahandusministeerium ei küsiks nii palju igasuguseid aruandlusi, siis saaks igas ministeeriumis terve hulga töökohti kokku hoida.

"Mina olen ise täpselt sama meelt," vastas sellele Võrklaev.

"Mina olen arutanud rahandusministeeriumi inimestega, et kas me saame mingeid aruandlusi, mingeid küsimisi omalt poolt vähendada, kas me saame vaadata sama pilti üle ministeeriumite ja täpselt sellepärast, et leida nii oma majas täiendavat ressurssi selle arvelt kui ka siis teistest ministeeriumitest. Lauri Läänemetsa näide selles osas on väga õige ja põhjendatud. Me võimegi leida niimoodi olulisi kokkuhoiukohti üle ministeeriumite," lausus Võrklaev.

Võrklaev tegi ka üleskutse avalikkusele ja ettevõtjatele. "Märka raiskamist. Anna teada, kus riik käitub liiga bürokraatlikult, kus ta küsib võib-olla liiga palju andmeid või teeb topelt tööd erinevate kontrollide näol," sõnas rahandusminister.