"On oluline aru saada, et see, et nende sõnade üle vaieldakse nii tuliselt, näitab seda, et ka meie suured liitlased on väga tõsiselt nende sõnade taga, et need ei ole lihtsalt sõnad, vaid nemad peavad ka need sõnad tegelikult tegudeks vormima. Ja järelikult nad võtavad seda väga-väga tõsiselt," rõhutas Kallas. "Muidugi ma saan aru ka president Zelenski frustratsioonist, sellepärast et ta tahab elada rahus, nii nagu meie elame rahus, kes me oleme NATO-s. Aga see on see, kui palju me suudame praegu pakkuda," kommenteeris ta Ukraina presidendi kriitikat otsusele, mitte anda tema riigile liitumise ajakava.

Kallase sõnul ei ole võimalik Ukrainale liitumise ajaraami pakkuda, sest et see on seotud sellega, et sõda saaks läbi. "Keegi ei taha minna sinna sõtta otseselt sisse, keegi ei taha artikkel viie garantiid laiendada siis, kui sõda käib. Ja seetõttu on see seotud sõja lõppemisega ja seetõttu ei saa seda kirja panna, sest siis peaks defineerima ka, et kuidas see sõda lõpeb, millal see sõda lõpeb ja seda me tegelikult ju ei tea.

"Mida me saame teha selleks, et see sõda lõpeks, on see, et me toetame Ukrainat, et nad saavad oma siis kaitset korraldada, nii et tõesti, nad suruvad venelased tagasi oma territooriumile - see on see, mida meie saame teha," lisas Kallas.

Kallas rõhutas, et Eesti jaoks on oluline, et lõppdokument sisaldab sõna "kutse" ning seal selgelt sees sõna "teekond", praktilised sammud, praktiline teekaart selleks, et Ukraina jõuaks liikmelisuseni.

"Meie jaoks oli väga oluline ka see, et seal on välisministrite iga-aastane ülevaatus. Konkreetset aastat ei ole mainitud, aga on selge see, et järgmisel aastal, kui meil on tippkohtumine, siis juba välisministrid peavad andma aru. Nii, et nad peavad hakkama selle tööga kohe peale ja kõik need tingimused, et vaadata, et Ukraina nendele tingimustele vastab, et selleks hetkeks, kui see sõda saab läbi, tekib see lühike võimaluse aken, nii nagu tekkis meile see võimalus, aken ja siis seda võimalus, akent saab ära kasutada," rääkis Eesti peaminister.

Tsahkna ja Terras on Ukrainale antud lubaduste suhtes eri meelt 

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles NATO tippkohtumisel vastu võetud kommünikeed kommenteerides, et liitlaste kokkulepe Ukraina kohta esitab konkreetsed sammud, kuidas Ukrainast saab täieõiguslik NATO liige.

"Otsus loobuda liikmesuse tegevuskavast Ukraina NATOga liitumise protsessis on selge märk, et liikusime edasi Bukaresti 2008. aasta otsustest ja nüüd on Ukraina NATOga liitumine lähemal kui kunagi varem," ütles Tsahkna.

"Tehtud otsuste põhjal saame öelda, et poliitiliselt ja sõjaliselt on NATO nüüd õige aja saabudes valmis Ukraina liikmeks võtma," ütles Tsahkna.

Samas Euroopa Parlamendi liige, erukindral Riho Terras (Isamaa) leidis, et Ukrainale antud lubadused on "tõsine pettumus".

"Mäletame kõik 2008. aasta NATO tippkohtumist Bukarestis, kus grupp poeete sõnastas ilusa teksti Ukraina ja Georgia toetuseks. Pärast seda ründas Venemaa Georgiat ning mõned aastad hiljem Ukrainat. Ei pea olema selgeltnägija, et mõista mis tuleb järgmiseks. Ukse irvakile jätmine ilma konkreetsete lubadusteta ei tähenda midagi. Lause: "Saame Ukrainale anda alliansiga liitumiskutse siis, kui liitlased on nõus ja tingimused on täidetud," ei ole midagi uut, vaid alati kehtinud põhimõtte kordamine. See on tõsine pettumus," ütles Terras kirjalikus kommentaaris.

Terras rõhutas, et Ukraina ei tohi jääda halli tsooni: "See on Venemaale signaaliks, et seni kuni sõjategevus jätkub ei saa Ukraina NATOga liituda, mis omakorda annab Putinile täiendava motivaatori kurnamissõja jätkamiseks – Venemaal ju kahuriliha on."

Kõige häirivam on Terrase sõnul, et NATO väärtuspõhise organisatsioonina ei leidnud lahendust, kuidas seda olukorda vältida. Veelgi hullem on see, et see on pettumus ka ukrainlastele. Nemad ju võitlevad ja ohverdavad enda elusid NATO ja Euroopa Liidu riikide eest.

Kaljulaid: NATO tippkohtumise otsused valmistasid pettumuse

Sotsiaaldemokraadist riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ning NATO parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni juht Raimond Kaljulaid nimetas Ukraina NATO liikmelisust kui ka kaitsekulutusi puudutavaid NATO tippkohtumise otsuseid pettumust valmistavateks.  

"Ukraina soov oli saada artikkel 10 lähtuv liitumiskutse, kuid seda ei tulnud. On ilmselge, et tegelikult puudub NATOs Ukraina liikmelisuse osas üksmeel. Ma pole lõpuni veendunud, et kõik liitlased üldse soovivad Ukrainat NATOs näha, kuigi seda otsesõnu välja ei öelda. Vilniuses polnud igal juhul tahet leida lahendusi," tõdes Kaljulaid.

Ta avaldas lootust, et NATO äsjast otsust ei mõjutanud mõnede riikide võimalik valmisolek kasutada Ukraina võimalikku NATO liikmelisust nö vahetuskaubana Venemaaga tulevastel rahukõnelustel.

"Siinkohal tasub meenutada, et kaks ja pool kuud tagasi võttis riigikogu vastu just Ukrainale NATO-ga liitumise kutse andmist  toetava kutsuva avalduse. Tõsi on see, et valitsus läks Vilniusesse Eesti seisukohtadega, kus seda nõudmist enam polnud. Siit küsimus Eesti välispoliitikat kujundavatele poliitikutele, mis mõte on erakondadeülestel avaldustel, kui nendega ei arvestata. Mul pole etteheiteid meie diplomaatidele, kuid mõned poliitikud peavad endalt küll küsima, kas nende jalad on ikka alati olnud maa peal," lisas Kaljulaid.

Kaitsekulutuste puhul Vilniuses käegakatsutavat edasiminekut ei olnud. "Mina  ootasin, et NATO riigid seavad eesmärgiks tõsta kaitsekulud vähemalt 2,5 protsendini SKPst. Selle asemel korrati üle vana kahe protsendi eesmärk ja lubati, et nüüd hakatakse seda täitma. On selge, et see ei ole piisav. Euroopa jääb sõjaliselt tugevalt sõltuma USAst. Kahjuks on Ameerika Ühendriikide sisepoliitika üsna ennustamatu, mistõttu me ei tea kui palju on USA valmis tulevikus Euroopa julgeolekusse täiendavalt panustama," ütles Kaljulaid.

Paet: tulemused olid ootuspärased

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees, kunagine Eesti välisminister Urmas Paet (Reformierakond) tõdes, et NATO tippkohtumise tulemus Ukraina NATO-tuleviku osas oli paraku ootuspärane.

Uut sisulist arengut ei tulnud, sest liikmesriikide konsensust konkreetsete sammude osas Ukraina NATOga liitumise osas ei olnud, märkis Paet.

Kui tippkohtumise kommünikees öeldakse, et "Ukrainale antakse alliansiga liitumiskutse siis, kui liitlased on nõus ja tingimused on täidetud, siis see on olnud kogu aeg teada, et ainult nii saavad uued liikmed NATOga liituda. Nagu näiteks värskelt Soome ja Rootsi, ütles Paet.

Paet rõhutas, et NATO riigid peavad aitama Ukrainal oma maa vabastada ning töötama konsensuse saavutamiseks Ukraina NATO-tuleviku osas.

"Euroopa julgeolek vajab sisulist uue taseme saavutamist. Ja see on võimalik ainult Ukraina vabastamise ja selge kuulumisega Euroopa julgeolekuruumi koos kõigi vajalike garantiidega, et edasisi kallaletunge vältida," leidis Paet.