USA president Joe Biden otsustas eelmisel nädalal tarnida Ukrainale vastuolulist kobarlaskemoona. Seda otsust on kritiseerinud inimõiguste organisatsioonid, Euroopa liitlased ja ka osad USA demokraadid, kuna kobarlaskemoona kasutamine võib suurendada tsiviilohvrite arvu.

Kobarlaskemoon on keelustatud enam kui 120 riigis. USA, Venemaa ja Ukraina pole keelustamise leppega liitunud.

Kobarpommid plahvatavad õhus sihtmärgi kohal, vallandades kümneid kuni sadu väiksemaid pomme. Allmoon on eriti ohtlik, kuna see võib plahvatada alles siis, kui see üles korjatakse isegi aastaid pärast sõja lõppu.

Ukraina ametnikud on aga juba pikalt kobarlaskemoona küsinud. Nende hinnangul kompenseerib see mahajäämust suurtükkides, relvastuses ja sõjaväelaste arvus.

Ukraina 57. brigaadi komandör Oleksandr Bakulin ütles sel nädalal BBC-le, et kobarmoona on vaja vaenlase jalaväele maksimaalse kahju põhjustamiseks. Ta tunnistas, et see moon ei lahenda kõiki Ukraina probleeme lahinguväljal.

Lisaks rindejoonele Kagu-Ukrainas võidakse kobarpomme kasutada Venemaa kontrolli all oleva Bahmuti linna juures.

The Washington Postiga rääkinud anonüümsust palunud Ukraina ametnik ütles, et kobarlaskemoona on tulistatud Vene positsioonide pihta, et purustada Ukraina vägete liikumist aeglustavaid kaevikuid.

Bideni otsusele kobarlaskemoona Ukrainale saata eelnes kuudepikkune arutelu tema administratsioonis. President läks oma otsusega mööda USA seadustest, mis keelavad sellise kobarlaskemoona tootmise, kasutamise või üleandmise, mille lõhkemata jääva moona osakaal ületab üht protsenti. Bidenil võimaldas seda moona Ukrainale eraldada säte, mis lubab presidendil relvaekspordi piirangutest hoolimata anda abi, kui ta leiab, et see on USA riikliku julgeoleku huvides.

Eelmisel nädalal kaitses Bideni otsust USA kaitseminister Lloyd Austin, kelle sõnul võimaldab kobarlaskemoon survestada Vene vägesid, kuni lääneriikide relvatootmine kasvab ja Ukraina väed ei vaja enam seda ohtlikku relva. Austini sõnul lubas Ukraina kirjalikult, et ei kasuta relva asustuskeskuste vastu ja et püüab puhastada piirkondi, kus neid relvi on kasutatud.

"Nad registreerivad kohad, kus nad neid kasutavad ja nad seavad prioriteediks demineerimise ning meie aitame neil seda teha paikades, kus nad neid relvi on kasutanud," ütles Austin.

Venemaa liider Vladimir Putin ütles pühapäeval, viidates kobarlaskemoonale, et vastab Ukrainale samaga, kui neid Vene vägede vastu kasutatakse. ÜRO andmetel on aga Vene väed kasutanud alates 2022. aasta täiemahulisest sissetungist kobarmoona Ukrainas asustatud piirkondades vähemalt 24 korral.

Väidetavalt on ka Ukraina sõjas kobarlaskemoona kasutanud, võttes kasutusele oma nõukogudeaegsed varud või saanud neid teistelt riikidelt. Human Rights Watch ütles juulis avaldatud raportis, et Ukraina kasutas 2022. aastal Izjumis ja teistes paikades kobarmoona, millega kaasnes hulk tsiviilohvreid. Ukraina on seda eitanud.