Analüütik: vaid automaksuga suuri kliimaeesmärke ei saavuta

Rahandusministeeriumi analüütiku Madis Abeni sõnul on automaksu kehtestamisel oodata autostumise vähenemist, kuid vaid ühe maksuga suuri kliimaeesmärke ei saavuta.
"Neid täpseid arvutusi me tegelikult ei ole teinud, kui palju viie või kümne aasta pärast on autosid vähem või kui palju vähem nad saastavad ja sedasi kliimaeesmärke täidavad. Siin muidugi tuleb olla realist, selles mõttes, et riik soovib maksuga koguda 120 miljonit eurot aastas, mis ei ole väga palju. Kui vaadata registreerimismakse ja suhestada neid autode hindadesse, siis see osakaal on paljudel autodel pikalt alla viie protsendi," rääkis Aben.
Väga saastavate autode hinnale võib Abeni hinnangul juurde tulla veidi üle viie protsendi. "Kas see kolm või viis protsenti täiendavat auto hinda väga jõuliselt meie autoparki mõjutab – võib-olla mitte," sõnas ta.
Süsinikuheite vähendamisele seatud eesmärgid on aga konkreetsed ning nende täitmata jätmisel ähvardavad suured kulud heitekvoodi ostmisele. Abeni sõnul ei ole väljatöötamiskavatsuses veel paika pandud, kuidas maks täpselt kujuneb, mistõttu ei ole teada, milline mõju maksul inimeste käitumisele on.
"Aga ega tagasihoidliku automaksuga väga suuri kliimaeesmärke üksi ei saavuta. Sellega peaks kaasas käima palju muud, muuhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liikumisviiside soodustamine," rääkis Aben.
Ajakirjaniku küsimusele, kas praegune ettepanek tähendab, et vanema raske ja kütusekuluka Ameerika auto eest tasutaks vähem maksu kui näiteks Volkswagen Passati ostmisel, nentis Aben, et nii see on, kuid õnneks selliseid autosid tuuakse siia vähe.
"Kuna nad võtavad nii palju bensiini, siis ilmselt kui omanikud ei ole päris miljonärid, ei jõua nad nendega väga palju aastas sõita ja kütuseaktsiisi nad sellelt maksavad. Ma arvan, et see ei ole kõige suurem probleem," rääkis ta.
Abeni sõnul on auto aastamaksu mõju marginaalne ning peamine mõju tuleb registreerimismaksust. "Kui võrrelda laia ja kitsast varianti, siis registreerimismaksu puhul erinevus ei ole väga suur tavaautode puhul. See on mõnevõrra olemas elektriautode puhul, kus kitsam variant arvestab ainult CO2-te, mille emissioon on null, jääbki baasosa 300 eurot. Laiem mudel arvestab ka tühimassi, mis elektriautodel on suurte akude tõttu suur."
Siiani on Eesti toetanud elektriautode ostu, mistõttu tekib konflikt, kui toetusele tekib kõrvale maks, märkis Aben.
Ossinovski: peame paralleelselt arendama ühistransporti ja jalgrattataristut
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul on maksu puhul põhiline selle kliimaeesmärk. "Eks mõlema variandi puhul tuleb hinnata, kumb neist seda paremini täidab. Hetkeseisuga mina kalduksin variandi poole, kus võetakse arvesse ka autode tühimassi, arvestades, et auto tootmisel ja sõitmisel on lisaks kütuse põletamisele ka muid keskkonnamõjusid," rääkis ta.
Maksu juures on Ossinovski hinnangul väga oluline sotsiaalne komponent, kus lisaks keskkonnakaitse eesmärkidele arvestatakse inimeste maksevõimet ja liikuvusvajadust.
"Sellest tulenevalt on hea meel, et on arvestatud auto vanuse vähendamise koefitsiendiga, selles ettepanekus, et ka väiksema sissetulekuga inimestel, kellel on vaja autoga sõita, nende maksukoormus oleks väiksem, et sotsiaalset eesmärki täita," rääkis Ossinovski.
Väljatöötamiskavatsuse järgi võiks maksu rakendamisel Eesti autopark väheneda 1-2 protsendi võrra. Ossinovski sõnul on maksu üks eesmärke kahtlemata autoparki vähendada. Missugune see mõju olema saab, vajaks täiendavat analüüsi.
Ossinovski sõnul ei saa liikuvuse puhul rääkida sellest, et üks konkreetne asi nagu automaks saaks kõik mured lahendada. "Me paralleelselt arendame ühistransporti, peame jalgrattataristusse investeerima jne, muutma ka inimeste hoiakuid, et lõpuks saada kogu Eestis säästvamad liikumisvõimalused," ütles ta.
Reinsalu: maksuga surutakse peale elulaadi muutust
Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul on automaksu väljatöötamiskavatsus ideoloogiline vasakpoolne projekt.
"Selle eesmärgiks on suruda Eesti inimestele peale elulaadi muutust. Nagu kavatsus tõdeb, on eesmärgiks autode kasutamise vähendamine ja olemasolevate autode lõpuni tarbimine läbi selle, et auto kasutamise lõpphind omanikule kasvab 5-10 protsenti," märkis Reinsalu.
Reinsalu sõnul ei analüüsi väljatöötamiskavatsus liikumisvabaduse piiramise negatiivseid mõjusid, millena toob välja erivajadustega inimeste liikuvuse piiramise, hajaasustuses elamise keerukamaks muutumise ning elukvaliteedi ja eneseteostuse ahenemise.
Ministeeriumi plaan vähendada automaksu sõiduki vanuse kasvades vaatab Reinsalu sõnul mööda inimeste tegelikest vajadustest, sest maapiirkondades on tema hinnangul paljudel kehvade teeolude tõttu tarvis suuremaid ja võimsamaid sõidukeid.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: intervjueeris Madis Hindre