Oluline pühapäeval, 23. juulil kell 22.15:

- USA kaitseministeeriumi raporti järgi varastati Ukrainas eelmisel aastal osad lääne antud relvad, kuid need saadi hiljem kätte;

- Ukraina võimude sõnul pommitasid Vene väed öösel Harkivi ja Zaporižžja oblastit;

- Blinken: Ukraina on võtnud tagasi 50 protsenti algselt hõivatud aladest;

- Moskva: Odessas rünnatud sihtmärkides "valmistati ette terroriakte";

- Putin: Ukraina vastupealetung "on ebaõnnestunud";

- Rünnakus Odessale sai surma üks, vigastada 19 inimest;

- Putin kohtub pühapäeval Lukašenkoga;

- Kiiev tahab NATO-Ukraina nõukogu istungit olukorra tõttu Mustal merel;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 630 sõdurit.

USA raport: osad lääne antud relvad varastati eelmisel aastal Ukrainas

Ukrainas tegutsenud kurjategijad, vabatahtlikud võitlejad ja relvakaubitsejad varastasid eelmisel aastal Ukraina sõduritele mõeldud osad lääne antud relvad ja varustuse, selgus CNN-i kätte jõudnud USA kaitseministeeriumi peainspektori raportist.

Raport märgib, et relvastuse ja varustuse varastamise skeemi nurjasid Ukraina luureteenistused ning varustus saadi lõpuks kätte.

Peainspektori raport tõi aga välja, et USA kaitseministeeriumil oli Venemaa täiemahulise sissetungi järel keeruline jälgida ja vaadelda kogu USA antud varustuse liikumist Ukrainas, kuigi seda nõuab relvade ekspordi kontrolli akt. Raport selgitas, et kaitseministeeriumi töötajatel ei olnud võimalik ligi pääseda piirkondadele, kus Ukrainale antud varustust kasutati või hoiti.

Raport hindas perioodi eelmise aasta veebruarist septembrini ning see koostati mullu 6. oktoobril. Oktoobri lõpus USA taastas kohapealsed inspektsioonid Ukraina relvaladudele, et paremini jälgida, kuhu varustus läheb. Samuti andis USA kaitseministeerium Ukrainale jälgimissüsteeme, sealhulgas skännereid ja tarkvara, ütles Pentagoni endine asekantsler Colin Kahl tänavu veebruaris.

Raport aga rõhutab, kui keeruline oli täiemahulise sõja alguses USA-l miljardite dollarite väärtuses relvade ja varustuse jälgimine.

"USA valitsus on väga teadlik võimaliku ebaseadusliku diversiooni ohust ja astub ennetavalt samme, et seda riski koostöös Ukraina valitsusega vähendada. Me mõistame, et saadame relvi, et Ukraina saaks end aktiivses konfliktis kaitsta ja on oht, et need relvad võetakse ära, kui territooriumi hõivatakse. Seda juhtub igas sõjas," ütles USA välisministeeriumi esindaja.

Ukraina: Vene väed pommitasid Harkivi ja Zaporižžja oblastit

Ukraina ametnike sõnul pommitasid Vene väed pühapäeva öösel Harkivi ja Zaporižžja oblastit.

Harkivi oblastis hukkus kohalike võimude sõnul vähemalt kaks inimest ning vigastada sai samuti kaks.

"Viimase päeva jooksul on vaenlane massiivselt pommitanud Harkivi, Tšuhuivi, Kupjanski ja Izjumi piirkondi suurtükkidest ja lennukitest," ütles Harkivi oblasti sõjaveadministratsiooni juht Oleh Sõnehubov. Tema väitel ei ole Vene väed teinud edusamme Kupjanski linna ümbruses, kuhu nad on koondanud viimastel päevadel tuhandeid sõdureid.

Zaporižžja oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Juri Malaško ütles, et Vene väed tegid oblastis umbes 20 asulale kümneid rünnakuid. Ta lisas, et Vene väed ründasid öösel Zaporižžja linna ümbrust nelja raketiga. Kannatanuid tema sõnul ei olnud.

Blinkeni sõnul on Ukraina võtnud tagasi 50 protsenti Venemaa algselt hõivatud territooriumist

USA välisminister Antony Blinken ütles CNN-ile, et Ukraina väed on võtnud tagasi umbes 50 protsenti territooriumist, mille Vene väed pärast täiemahulist sissetungi kiiresti edasi liikudes olid vallutanud.

"Ukraina on juba võtnud tagasi umbes 50 protsenti sellest, mis algselt hõivati. Praegu on vastupealetung suhteliselt alguses. Olukord on keeruline. See ei lahene järgmise nädala või kahega. Ma arvan, et see kestab veel mitu kuud," rääkis Blinken.

Stoltenberg kutsub 26. juuliks kokku NATO-Ukraina nõukogu

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsub 26. juulil Ukraina palvel kokku NATO-Ukraina nõukogu alaliste esindajate tasemel kohtumise, teatas Belgia telekanal RTBF pühapäeval alliansi ametlikule esindajale Oana Lungescule viidates.

Kohtumise eesmärk on pidada nõu viimaste arengute üle ja arutada Ukraina teravilja vedamist üle Musta mere.

NATO-Ukraina nõukogu loodi NATO tippkohtumisel Vilniuses 11. ja 12.juulil.

RTBF viitab ka Stoltenbergi telefonivestlusele Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga vahetult enne teadet nõukogu kokkukutsumisest. NATO peasekretäri teate järgi arutasid nad Venemaa lahkumist Musta mere teraviljaalgatusest.

Moskva: Odessas rünnatud sihtmärkides "valmistati ette terroriakte"

Öises raketirünnakus Ukraina sadamalinnale Odessale tabati kõiki plaanitud sihtmärke, mida kasutati "terroriaktide ettevalmistamiseks Venemaal", teatasid Vene relvajõud pühapäeval. 

"Täna öösel andsid Vene Föderatsiooni relvajõud lööke rajatistele, kus valmistati ette veedroone kasutavaid terrorirünnakuid Vene Föderatsiooni vastu," teatas armee. "Kõik plaanitud sihtmärgid hävitati". 

Vene raketilöökides Odessale sai surma kaks ja haavata 22 inimest

Venemaa öistes raketirünnakutes Odessale sai viimastel andmetel surma kaks ja haavata 22 inimest, nende seas neli last, teatasid Ukraina võimud pühapäeval.

"Öistes rünnakutes hukkus 1974. aastal sündinud mees. Haavata sai 22 inimest, nende seas neli last," kirjutas Ukraina siseminister Ihor Klõmeiko sotsiaalmeedias.

Varem teatati, et rünnakus said tugevalt kannatada ka kuus elumaja ning Venemaaga seotud õigeusu katedraal.

Venemaa on Odessat ja teisi Ukraina toiduekspordi kanaleid pommitanud pea iga päev viimase nädala jooksul pärast Musta mere viljaleppest lahkumist.

Ukraina õhuväed teatasid, et Venemaa pommitas linna Onyx rakettide ja Kalibr tiibrakettidega.

Linna sõjalise administratsiooni teatel hävitasid linna õhutõrjesüsteemid olulise osa rakettidest, nende hulgas olid ka Iskander raketid.

Putin: Ukraina vastupealetung "on läbikukkunud"

Venemaa president Vladimir Putin ütles kohtumisel Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenkoga, et Ukraina vastupealetung "on läbikukkunud".

"Vastupealetungi ei ole," ütles Lukašenko Vene meedia teatel. "See on olemas, kuid läbikukkunud," ütles Putin.

Ukraina alustas möödunud kuul kauaoodatud vastupealetungi, kuid on teinud väikeseid edusamme. USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley ütles teisipäeval, et Ukraina vastupealetung on "kaugel läbikukkumisest", kuid see jätkub raskelt ja veriselt.

Ukraina väed lasid alla viis lahingudrooni ja üheksa luuredrooni

Ukraina õhuvägede teatel lasid ukrainlased viimase 24 tunni jooksul alla viis lahingudrooni ja üheksa luuredrooni, teatas Euromaidan Press.

Vene väed ründasid öösel Nikopoli

Dnipropetrovski oblasti kuberneri Serhii Lõsaki sõnul ründasid Vene väed ööl vastu pühapäeva Nikopoli linna, rünnakus sai kannatada kolm elumaja. Lõsaki sõnul keegi rünnakus vigastada ei saanud.

Enne sõja algust üle 115 000 elanikuga Nikopoli linn on olnud pidevalt Vene vägede tule all.

Putin kohtub pühapäeval Lukašenkoga

Venemaa president Vladimir Putin kohtub pühapäeval Kremli teatel Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenkoga. Mõne päeva eest teatas Moskva, et agressiooni tema naabri ja liitlase vastu tõlgendatakse rünnakuna Venemaa vastu.

Peale seda, kui Poola otsustas vastukaaluks Wagneri rühmituse liikumisele Valgevenesse liigutada oma üksused lähemale Valgevene piirile, teatas Putin, et reageerib igasugusele vaenule Minski suhtes.

Kremli teatel teeb Lukašenko viisidi Venemaale ja arutab Putiniga riikide "strateegilist partnerlust".

Valgevene ei ole oma vägesid Ukrainasse sõtta saatnud, kuid lubab Moskval kasutada Valgevene territooriumi Ukraina ründamiseks. Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse möödunud aasta veebruaris on kaks riiki pidanud mitmeid ühiseid sõjalisi harjutusi ning juunis lubas Lukašenko kasutada oma riigi territooriumi Venemaa tuumarelvade hoidmiseks.

Kiiev tahab NATO-Ukraina nõukogu istungit olukorra tõttu Mustal merel

Kiiev pöördus NATO poole ettepanekuga kutsuda viivitamatult kokku NATO-Ukraina nõukogu seoses olukorraga Mustal merel, ütles laupäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski, vahendas BNS.

"Arutasime härra Stoltenbergiga meie samme viljakoridori blokaadi alt vabastamiseks ja selle jätkusuutliku töö tagamiseks," ütles Zelenski pärast telefonivestlust NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

"Me läksime meie koostöös üle uuele kõrgele tasemele - Ukraina-NATO nõukogu tasemele. See mehhanism võib töötada. Pöördusin Jensi poole ettepanekuga kutsuda see nõukogu viivitamatult kokku asjakohasteks kriisikonsultatsioonideks," lisas ta.

Zelenski ütles, et arutas NATO peasekretäriga "julgeolekuolukorda, seal hulgas Venemaa agressiivseid samme Mustal merel".

"Igasugune destabiliseerimine selles regioonis, meie eksporditeede töö katkemine, tähendab probleeme koos vastavate tagajärgedega kogu maailmale," lisas Ukraina president.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 630 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 241 960 (võrdlus eelmise päevaga +630);

- tankid 4151 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 8105 (+9);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 310 (+0);

- suurtükisüsteemid 4658 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 697 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 451 (+3);

- operatiivtaktikalised droonid 3958 (+14);

- tiibraketid 1298 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7172 (+13);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 696 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.