Eestis ehitatud satelliit aitab takistada kosmoseprügi teket

ESTCube-2 satelliit viiakse Tšehhi kosmosesesse lennuks valmistuma
ESTCube-2 satelliit viiakse Tšehhi kosmosesesse lennuks valmistuma Autor/allikas: Karin Pai

Seni on kõik orbiidile saadetud satelliidid jäänud pärast oma ülesannete täitmist sinna edasi lendama. ESTCube-2-ga katsetatakse, kas satelliiti on võimalik orbiidilt tagasi kutsuda, et kosmoseprügi veelgi juurde ei tekiks.

Viimased kümme aastat on Tõravere observatooriumis ehitatud satelliiti ESTCube-2. Satelliidi-meeskonna liikmed sõitsid nädalavahetusel Tšehhi, et seal seda viimast korda kontrollida ning kosmosereisiks ette valmistada. Kui satelliidi süsteem on korras, siis lennutab kanderakett selle orbiidile septembris.

Seni on kõik orbiidile saadetud satelliidid jäänud pärast oma ülesannete täitmist sinna edasi lendama. ESTCube-i meeskonna kommunikatsioonijuhi Sirli Sarapuu sõnul on selliseid prügiks muutunud satelliite kümneid tuhandeid. Neid on nii palju seetõttu, et satelliitide saatmine muutub järjest odavamaks.

"ESTCube-i meeskond on varem lennutanud orbiidile ka ESTCube-1. Kahjuks on ka praegu näiteks Estcube-1-st saanud kosmoseprügi ehk ta on nii-öelda välja lülitatud," selgitas Sarapuu.

ESTCube-2 peaks orbiidil olles täitma mitut ülesannet. Neist kõige olulisem ongi katsetada, kas satelliiti on võimalik orbiidilt tagasi kutsuda, et kosmoseprügi veelgi juurde ei tekiks.

"Kosmoseprügi ei saa kontrollida. Seal on hästi palju osakesi, ta võib rikkuda teisi satelliite ka siis, kui sul on sõrmeotsasuurune osake, mis lendab mingile satelliidile sisse. See võib päris palju kahju tekitada," selgitas Sarapuu.

Varem ei ole õnnestunud satelliite orbiidilt välja saada. ESTCube üritab seda teha plasmapiduriga. Plasmapidur näeb välja nagu traat, mis on peenem kui inimese juuksekarv ning see on on pandud satelliidi otsa.

"Sa sõidad autoga ja sa paned käe autost välja ja nüüd kui käsi oleks 30 meetrit pikk, siis ta ikkagi mingi hetk aeglustab selle auto maha. Ja kui nüüd selle satelliidi kiirus väheneb, siis ta hakkab orbiidil alla poole langema ja siis lõpuks põleb atmosfääris ära," selgitas Sarapuu selle toimimist.

Sarapuu ütleb, et Tšehhi ei ole viimane ESTCube-i maapealne peatuspaik, aga seal valmistatakse see kanderaketiks ette.

"See on siis ka nii-öelda viimane kord, kui keegi seda satelliidi mudelit oma silmaga näeb. Ja sealt edasi saadetakse kõik valmis kapslid lennukiga Kourousse, Lõuna-Ameerikasse, kus see pannakse raketininasse starti ootama."

Selliste katsetuste puhul on alati oht, et kanderakett võib maale tagasi pöörduda ning siis hävineksid kõik sealsed satelliidid. Sarapuu sõnul oleks seesuguse juhtumi korral ESTCube-i meeskonna kahju mitusada tuhat eurot ja kümme aastat tehtud töö läheks kaotsi.

"Aga kui kõik hästi läheb, siis me saame selle signaali Tartu observatooriumis vastu võtta ja saata talle juba esimesed käsklused. Kui me selle esimese signaali kätte saame, siis saame rahulikumalt hingata ja siis on põhjust tähistamiseks."

ESTCube-i ehitamisesse panustas ka üle 500 tudengi. Plaanis on, et satelliit tiirutab orbiidil kaks aastat.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: