Kava kohaselt teavitaksid Balti riigid osalisi Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist lahkumisest ametlikult 2024. aasta augustis ning liitmine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga toimuks 2025. aasta veebruaris. Varem plaaniti lahtiühendamist 2025. aasta lõpus. Järgmisena lepivad kolme riigi süsteemihaldurid kokku tehnilistes detailides, mille järel teevad riikide peaministrid lõpliku poliitilise otsuse.

Venemaa täiemahulisest sõjast Ukraina vastu on kasvanud riskid ka Balti riikide energiajulgeoleku tagamisel, teatas Eesti kliimaminister Kristen Michal pärast kohtumist Läti ja Leedu ametivennaga Riias. "Ministrite tänane kohtumine on märk Balti riikide tugevast ühtsest energiajulgeoleku poliitikast," ütles Michal.

"Kuigi Balti riigid ei osta Venemaalt ega müü Venemaale elektrit ning ei maksa Venemaale ka ühises sagedusalas olemise eest, oleme me ajalooliselt siiski agressorriigi elektrisüsteemiga füüsiliselt ühendatud ja vastavalt praegusele geopoliitilisele olukorrale on Balti riigid ühiselt valmis pingutama selle nimel, et liikuda Venemaa elektrisüsteemist lahkumise ja Mandri-Euroopa süsteemiga liitumisega edasi kiiremini kui algselt plaanitud."

"Ma tahaksin tänada meie partnereid Lätist ja Leedust konstruktiivse koostöö eest, mille tulemusel saame võtta eesmärgi tuua sünkroniseerimine pea aasta varasemaks. Eraldi tunnustan Leedu kolleege, kes on järjepidevalt teemat vedanud ja tõstatanud," lisas Eesti kliimaminister Kristen Michal.

Balti riikide energia- ja kliimaministrid tunnustasid kohtumisel kolme riigi süsteemihaldurite tööd, kes on teinud põhjalikud lisauuringud varasema lahtiühendamise võimalike stsenaariumide kohta. Lisaks on süsteemioperaatorite ühiste pingutuste tulemusel õigeks ajaks valminud võtmetähtsusega taristuobjektid ning Eesti-Läti kolmas elektriühendus rekonstrueeritakse plaanitust oluliselt varem.

Leedu on kaua survestanud Eestit, et lahkuda Vene ja Valgevene elektrivõrgust võimalikult kiiresti. Eesti on sünkroonimise varasemaks toomisele seni korduvalt vastu seisnud, sest sellega kaasnevad riskid Eesti elektrisüsteemi toimepidevusele, sest Eesti asuks selle järel kujundlikult Kesk-Euroopa sagedusala poolsaare tipul.