Läinud aastal, kui elektri kuu keskmine börsihind küündis üle 30 sendi kilovatt-tunnist, kogunes universaalteenusele mitusada tuhat klienti. Paljud neist viidi riigi pakutud paketile üle automaatselt. Ning ehkki tänavu on börsihinnad langenud, püsib ligi 100 000 klienti endiselt universaalteenusel.

"Võime aimata, et paljud sellised tarbimispunktid on kas suvilad või garaažid, kus laes ripub üks lambipirn," ütles kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar, kelle sõnul jääb universaalteenuse klientide kogutarbimine alla 100 gigavatt-tunni kuus. "Aga me ministeeriumis arvame, et ka neil tarbijatel võiks olla võimalus elektrit soodsamalt osta. Et nad ei peaks tingimata elektrit universaalteenuse hinnaga ostma."

Hiljuti avaldatud eelnõus tegi kliimaministeerium ettepaneku inimesed universaalteenuse alt välja tuua juhul, kui keskmine börsihind püsib kolm kuud järjest allpool universaalteenuse hinda.

Inimesed liidetaks Eesti Energia üldteenusega. Kusjuures muudatus ootaks ees ka üldteenust, kuhu alati on suunatud need, kes ise endale ühtegi paketti ei vali. Kui läinud aastal seoti sellegi hind universaalteenuse hinnaga, siis eelnõu järgi viidaks see tagasi keskmise börsihinna tasemele.

"Kuna automaatselt kunagi inimesed universaalteenusele viidi, siis on loogiline, et need kliendid, kes pole seni suutnud otsustada ja on universaalteenuse kliendid, viime me automaatselt üle börsihinnaga seotud üldteenusele," sõnas Tatar.

Võrklaev: universaalteenus polnud pikas plaanis mõistlik

Kliimaministeeriumi ettepaneku järgi ei kaoks universaalteenus siiski kuhugi. Esiteks võiks kliendid pärast teavituse saamist öelda, et nemad soovivad siiski universaalteenusega jätkata. Teiseks jääks kõigile õigus teenusega uuesti liituda. Automaatset liitmist ei tuleks samas ka juhul, kui börsihinnad uuesti lakke kerkivad.

"Regulatsiooni eesmärk on ikkagi saavutada see olukord, kus inimesed ise aktiivselt mõtlevad läbi ja teevad valikuid," sõnas Tatar. "Kui me vaatame kasvõi seda, missuguseid fikseeritud hinnaga pakette, nii leppetrahviga kui ilma leppetrahvita, praegu elektrimüüjad pakuvad, siis tegelikult see valik on päris suur ja need hinnad, mida elektrimüüjad pakuvad, on juba täna soodsamad kui riiklikult reguleeritud universaalteenuse hind."

Rahandusminister Mart Võrklaev rääkis samuti, et inimesed tuleks suunata endale sobilikku paketti valima. "Et mitte olla selle üldteenuse tõmbetuultes," selgitas Võrklaev. "Et ühel hetkel on hind soodne, järgmisel hetkel on kõrge ja siis on inimesed jälle hädas. Ehk et tegelikult on see teadlikkuse küsimus, mille poole me ka seadusandjana peaks inimesi suunama, et nad ikkagi ise valivad ja ise otsustavad."

Tagantjärgi on Võrklaev eelmises valitsuses sündinud universaalteenuse suhtes kriitiline. Ta märkis, et, et pikaajaliselt ei osutunud see mõistlikuks ei tootjale ega tarbijale. Timo Tatar meenutas üle-eelmise talve lahendust, kus kõrged elektrihinnad hüvitati piltlikult arve peal.

"Ma arvan, et see võis olla efektiivsem kui universaalteenuse lahendus," sõnas Tatar. "Seal on kindlasti tõetera sees ja ma saan täiesti aru, miks rahandusministeerium sellise järelduseni on jõudnud."

Eesti Energia pooldab universaalteenuse lõpetamist

Senine süsteem on koormav ka Eesti Energiale, sest ettevõttel on kohustus tagada kõikidele tarbijatele vajadusel universaalteenuse maht. Kevadel tegi Eesti Energia ka ise ettepaneku universaalteenus lõpetada.

"Ma usun, et igasugune klientide ühele või teisele poole automaatselt liigutamine tekitab parajalt segadust ka tarbijates," ütles Eesti Energia koduturgude müügidirektor Roul Tutt.

"Meie soovitus on kindlasti see, et automaatset suunamist ei toimuks, et tegelikkuses klientidel oleks võimalik jääda oma elektrimüüja juurde," sõnas Tutt.

Kas riik peab pakkuma mehhanismi kõrge hinna vastu?

Läinud aastal sündinud seaduse järgi peaks universaalteenuse mehhanism alles jääma kuni 2026. aasta kevadeni. Mart Võrklaeva hinnangul tuleks kaaluda universaalteenuse lõpptähtaja kahe aasta võrra varasemaks toomist. Samas usub ta, et eesootaval talvel võiks universaalteenuse võimalust siiski alles hoida. "Eks see talv võib anda meile ka jälle kinnitust, et kas sellist asja on vaja või ei ole vaja," rääkis Võrklaev.

Timo Tatar arutles, missugune mehhanism pärast universaalteenuse kaotamist alles jääks. "Küsimus kokkuvõttes on selles, kuidas riik saab tarbijaid aidata sellisel juhul, kui energiakriis peaks tagasi tulema," märkis Tatar. "Kui me praegu universaalteenuse ennatlikult lõpetame omamata veel sajaprotsendilist kindlust, et energiakriis läbi on ja et see tagasi ei tule, siis meil peab tegelikult olema plaan B, et kuidas me tarbijaid teistmoodi aitame."

Kirjalikult pakkus rahandusministeerium välja lahenduse, kus tarbija poolt makstavale börsihinnale seataks ülempiir. "Seejuures tuleks määratleda ka hinna ülempiiri rakendusmehhanism ning asutus, kes on pädev seda hinna ülempiiri kehtestama," seisab kirjas.

Rahandusminister Võrklaev ise ütles, et see oleks üks võimalik mehhanism. Samas märkis ta, et inimestel maksab pigem turult kindlust otsida. "Kui tahta arutada poliitiliselt, et peab olema ülempiir, siis võib seda arutada. Aga tegelikult on näha, et kohad, kus riik jõuliselt elektriturgu sekkub, üldse vaba turgu, seal lühiajaliselt võib see inimestele mingi garantii olla, pikaajaliselt toob ta kõrgema hinna," sõnas Võrklaev.