1944. aasta juulis toimunud ohvriterohke heitlus peatas mõneks nädalaks Punaarmee pealetungi ja andis tuhandetele Eesti elanikele aega okupatsiooni eest läände põgeneda.

Langenutele minnakse lilli panema ja austust avaldama Eesti eri paigust. Paljudel on Narva kandi lahingutega seotud ka isiklik lugu.

"See on minu jaoks väga oluline sellepärast, et minu vanaisa võitles 1944. aastal siinsamas Riigikülast kuni Porkuni lahinguni. Vabatahtlikult läks, mitte sunniviisiliselt. Minu vanaisa võitles oma maa eest," rääkis Ida-Virumaa vabadusvõitlejate ühenduse liige Arvid Siilak.

"Isa oli poliitvang, vanaonu sõdis Saksa poole peal. Lihtsalt munder oli vale, aga poleks seda mundrit olnud, siis poleks sedagi olnud," ütles Paide elanik Ardi Pettai.

Korraldajate ja osalejate hinnangul võiks Sinimägede mälestusüritus Eesti ühiskonnas suuremat poolehoidu leida.

"Üritatakse maha vaikida, ma arvan, või olematuks teha ja kuidagi mööda minna. Tänased riigiisad on ikkagi teisel kursil, ma arvan. Siinsamas juhused, kui need mälestusmärgid pikali tõmmati politsei valve all. Kaamerad on, aga politsei ei uuri lihtsalt seda," rääkis Pettai.

"See, et me täna näeme siin inimesi 100-150 ringis, ei tähenda seda, et neid rohkem ei ole. Vabadussõja mälestussammastele paigaldatakse täna mälestuspärgi, sest kõigil ei ole võimalik sõita nii kaugele," ütles mälestuspäeva korraldaja Heiki Magnus.

Tuleval aastal möödub Sinimimägede kaitselahingutest 80 aastat.