Sõja 525. päev: venelased tõrjuti Bahmuti lähistelt Andrijivkast välja

{{1690944960000 | amCalendar}}
Vene droonirünnaku tagajärjed Odessa oblastis
Vene droonirünnaku tagajärjed Odessa oblastis Autor/allikas: SCANPIX/EPA/ODESA REGIONAL ADMINISTRATION/HANDOUT

Ukraina peastaabi väitel tõrjuti Vene väed Bahmuti lähistelt Andrijivkast välja. Venemaa tegi öösel Kiievile droonirünnaku. Samuti töötas öösel Ukraina õhutõrje Odessa oblastis. Ukraina ja Poola vahel puhkes diplomaatiline tüli.

Oluline kolmapäeval, 2. augustil kell 22.35:

- Zelenski: Venemaa tahab ülemaailmset katastroofi, koos toiduturgude, hindade ja tarnete kriisiga;

- Kurski ja Belgorodi territoriaalkaitseüksused said sõjarelvad, teatasid kohalikud võimud;

- Zelenski esindaja sõnul valmistub Ukraina rahutippkohtumiseks Saudi Araabias;

- Minister: Vene droonirünnak kahjustas ligi 40 000 tonni vilja;

- Vene kaitseministeeriumi väitel püüdis Ukraina meredrooniga Vene sõjalaeva rünnata;

- Erdoğan manitses Putinit hoiduma pingeid suurendavatest sammudest;

- Krimmis toimus Simferopoli rajoonis õhubaasi kandis plahvatus;

- Vene väed hävitasid Odessa oblastis Doonau jõel Ukraina sadamataristut;

- Ukraina peastaap: venelased tõrjuti Bahmuti lähistelt Andrijivkast välja;

- Rohkem kui kümme drooni ründas öösel Kiievit;

- Poola ja Ukraina kutsusid diplomaatilise tüli ägenedes vastastikku välja suursaadikud;

- ISW: Venemaa tahab näidata Gerassimovi juhtimas;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 540 sõdurit ja 27 suurtükisüsteemi.

Zelenski: Venemaa tahab ülemaailmset katastroofi

Venemaa rünnakud sadamataristule näitavad, et Moskva kavatsus on luua ülemaailmne katastroof koos toiduturgude, hindade ja tarnete kriisiga, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski kolmapäeval videopöördumises.

"Venemaa riigi jaoks ei ole tegemist üksnes lahinguga meie vabaduse ja meie riigi vastu. Moskva peab lahingut globaalse katastroofi nimel. Oma hulluses vajavad nad toiduturgude kokkukukkumist, nad vajavad hinnakriisi, nad vajavad tarnehäireid," rääkis ta.

Kurski ja Belgorodi territoriaalkaitseüksused said sõjarelvad

Kahes Venemaa Ukrainaga piirnevas oblastis anti kolmapäeval vabatahtlikele territoriaalkaitseüksustele piiri kaitsmiseks sõjarelvad, ütlesid kohalikud ametnikud.

Territoriaalkaitseüksused loodi Kurski ja Belgorodi oblastis eelmise aasta detsembris relvajõudude, rahvuskaardi ja politsei toetamiseks.

Kurski oblasti kuberneri Roman Starovoiti sõnul said üksused kätte esimese partii sõjarelvi. Riigimeedia teatel on relvastatud ka Belgorodis asuvad üksused.

Mõlemad piirkonnad on teatanud Ukraina relvajõudude sagedastest drooni- ja suurtükirünnakutest.

"Oleme mitu kuud tegelenud vabatahtliku rahvamaleva salkade sõjarelvadega varustamise küsimusega. Esimene partii saabus juba baasi. Lähiajal suurendame relvade arvu kuni 300 ühikuni," kirjutas Kurski kuberner Starovoit kolmapäeval sotsiaalmeedias.

Ta kurtis, et Ukraina alalt lähtuvad rünnakud on muutunud pea igapäevaseks. "Selles olukorras oleme kohustatud tagama kohalike elanike ja piirkonna külaliste julgeoleku. Selleks lõime vabatahtliku territoriaalkaitseväe, mis tegeleb sõjaväele, riigikaitsele, sõjaväepolitseile ja piirivalvele abi osutamisega," kirjutas Starovoit.

Varem teatas ta, et oblastis on umbes 6000 rahvamalevlast.

Venemaa võime enda piire rünnakute eest kaitsta on Moskva agressioonisõja kestes aina enam kahtluse alla sattunud.

Jermaki sõnul valmistub Ukraina rahukohtumiseks Saudi Araabias

Ukraina presidendi büroo juht Andri Jermak ütles, et tema meeskond valmistub saabuvaks rahukohtumiseks Saudi Araabias.

Ta selgitas, et saabumas on teine riikide rahvuslike julgeolekunõunike ja poliitiliste nõunike kohtumine.

"See on pühendatud rahu peamistele põhimõtetele, mis tuginevad president Volodõmõr Zelenski rahuvalemile. Me oleme pidevas suhtluses meie partneritega," ütles Jermak sotsiaalmeedias.

Jermaki sõnul soovib Kiiev, et seekordne tippkohtumine oleks juunis Kopenhaagenis toimunud kohtumise laiendatud versioon, suurendades osalejate arvu Aasia, Aafrika, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika riikidega.

"Meie eesmärk Saudi Araabias on töötada välja ühtne visioon Zelenski rahuvalemist ja võimalused tulevase globaalse rahutippkohtumise pidamiseks. Me peame taastama maailma korra, rahvusvahelise õiguse ning õiglase rahu, mis tugineb ÜRO hartal ja Ukraina tingimustel," lisas Jermak.

Zelenski esitas eelmisel aastal G20 liidrite tippkohtumisel kümnepunktilise rahuvalemi, mis sisaldab samme tuumaohutuse, toidujulgeoleku tagamiseks, Vene väidetavate sõjakuritegude jaoks eritribunali loomist ning lõplikku rahulepingut Moskvaga. Zelenski kutsus G20 liidreid ka üles kasutama oma mõjujõudu, et sundida Venemaad loobuma tuumaähvardustest ning seadma Venemaalt imporditud energiale hinnalage.

Kiiev: Vene droonirünnak kahjustas ligi 40 000 tonni vilja

"Venelased ründasid laohooneid ja viljaelevaatoreid – ligi 40 000 tonni Aafrikasse, Hiinasse ja Iisraeli saatmiseks plaanitud vilja sai kahjustada," ütles Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov sotsiaalmeedias.

"Maailm peab vastu hakkama. Rünnakud Ukraina sadamatele on oht maailmale," lisas ta ja palus riikidel Ukrainale õhutõrjet annetada.

Ukraina teatas varem, et Venemaa ründas droonidega Izmailis sadamataristut ning tabamuse sai nii viljahoidla kui ka administratiivhooned.

Kreml: Ukraina püüdis meredrooniga Vene sõjalaeva rünnata

Venemaa kaitseministeeriumi väitel üritas Ukraina kolmapäeva varahommikul meredrooniga rünnata Mustal merel tsiviiltranspordilaeva eskortivat Vene sõjalaeva.

Ministeeriumi sõnul hävitas Vene sõjalaev drooni.

Erdoğan manitses Putinit hoiduma pingeid suurendavatest sammudest

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan manitses kolmapäeval Venemaa liidrit Vladimir Putinit hoiduma pingeid suurendavatest sammudest, kuna Vene väed pommitasid Ukraina sadamarajatisi ja viljahoidlaid.

Erdoğan ütles telefonivestluses Putinile, et too ei tohiks astuda samme, mis pingeid suurendavad, ja rõhutas viljaleppe kui rahusilla tähtsust, vahendas presidendi kantselei.

Türgi ja ÜRO vahendusel sõlmitud lepe võimaldas Ukrainal Musta mere sadamate kaudu teravilja eksportida, kuni Moskva juulis leppest välja astus.

Putin palus telefonikõnes Erdoğanilt abi Vene vilja eksportimiseks puudust kannatavatesse Aafrika riikidesse, teatas Kreml kolmapäeval.

"Väljendati valmisolekut koostööks selles valdkonnas Türgiga ja teiste huvitatud riikidega," teatas Kreml Putini ja Erdoğani telefonivestluse sisu edastades.

Putin ütles telefonikõnes ka seda, et Moskva on valmis naasma viljaleppe juurde, kui lääs täidab kõiki leppega pandud kohustusi Venemaa ees. Kremli sõnul rõhutas Putin muu hulgas Vene toidu- ja väetisekaupade blokeerimise lõpetamist.

Krimmis toimus õhubaasi kandis plahvatus

Okupeeritud Krimmi oblastis toimus kohalike allikate teatel Simferopoli rajoonis Gvardiske küla lähedal plahvatus, vahendas Radio Svoboda. Seal lähistel paikneb Vene õhuväe baas.

Hommikul suleti ka korraks Kertši väina sild, millel on nüüdseks liiklus taastatud.

Rumeenia president: Venemaa rünnakud Doonau sadamatele on vastuvõetamatu

Rumeenia presidendi Klaus Iohannise sõnul on Venemaa rünnakud Ukraina Doonau jõe ääres asuvatele sadamatele vastuvõetamatu, kuna need on väga lähedal Rumeeniale, vahendas CNN. Rumeenia on NATO kaitsealliansi liige.

Vene väed hävitasid Odessa oblastis Doonau jõel Ukraina sadamataristut

Ukraina prokuratuur teatas juurdluse alustamisest seoses Venemaa droonirünnakuga Ukraina sadamataristu pihta Odessa oblastis Izmailis. Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna teatel püüdsid Vene väed sihipäraselt hävitada Ukraina sadamataristut Doonau jõel. Tabamuse sai nii viljahoidla kui ka administratiivhooned.

Ukraina peastaap: venelased tõrjuti Andrijivkast välja

Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt tõrjusid Ukraina sõdurid Vene väed Bahmuti lähistelt Andrijivkast välja. Peastaabi väitel püüdsid Vene väed edutult taastada oma positsioone Kliššivkast põhja ja lääne pool ning samuti Kurdjumivkast kirdes.

Lõunarinde kohta teatas peastaap, et Vene väed jätkavad tugevat vastupanu ning kasutavad ukrainlaste vastu reserve.

Rohkem kui kümme drooni ründas öösel Kiievit

Kiievi linna sõjalise administratsiooni ülema Serhi Popko teatel ründas Ukraina pealinna öösel rohkem kui kümme Vene drooni. Popko teatel tulistati kõik droonid alla. Alla tulistatud droonide rusud kukkusid alla Kiievi Solomajanski, Holosiivski ja Svõtašõnski piirkonnas.

Ukraina õhutõrje töötas öösel Odessa oblastis

Odessa oblasti sõjalise administratsiooni juhi Oleh Kiperi sõnul töötas öösel oblastis Ukraina õhutõrje püüdes tulistada alla Vene droone.

Samuti tulistati Vene droone alla Sumõ oblastis, teatas sealse oblasti sõjalise administratsiooni ülem.

Poola ja Ukraina kutsusid diplomaatilise tüli ägenedes vastastikku välja suursaadikud

Ukraina ja Poola kutsusid vastastikku välja teineteise suursaadikud. Tüli kahe riigi vahel eskaleerus peale ühe Poola presidendi välispoliitika nõuniku sõnu, milles viimane ütles, et Kiiev peaks olema Varssavile sõjatoetuse eest tänulikum. Nõunik Marcin Przydacz ütles, et Poola valitsus peab kaitsma Poola põllumeeste huve viidates järgmine kuu lõppevale Ukraina toodete impordikeelule.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus üles ühtsusele ja ütles, et ei saa olla lõhesid Poola toetuses Ukrainale. Ukraina välisministeeriumi esindaja Oleh Nikolenko sõnul öeldi Poola suursaadikule, et sõnavõtud Ukraina tänamatusest on ebaõiged ja vastuvõetamatud, vahendas Reuters.

Ukraina sõdurid BMP-2 peal Zaporižžja oblastis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Sergiy Chalyi

Politico: USA valmistab Ukraina jaoks uut relvaabi paketti

Ameerika Ühendriigid võivad augusti teisel nädalal teatada uuest relvaabi paketist Ukrainale, kirjutas Politico.

Eksperdid: Vene väed kasutasid Ukrainas regulaarselt piinamist

Rahvusvahelise humanitaariõigusega tegeleva õigusbüroo Global Rights Compliance loodud The Mobile Justice Team tuvastas koostöös Ukraina sõjakuritegude uurijatega, et suur hulk Venemaa poolt okupeeritud aladel vangistuses olnud inimesi piinati ja kuritarvitati seksuaalselt, vahendas Reuters.

Ukraina võimud uurivad rohkem kui 97 000 sõjakuriteo teadet ning on esitanud süüdistuse rohkem kui 220 kahtluse suhtes. Kõrgetasemelised sõjakurjategijad püütakse viia Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) ette. ICC on juba varem esitanud vahistamismääruse Vene presidendi Vladimir Putini ja Vene laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova suhtes, keda mõlemat süüdistatakse Ukraina laste Venemaale küüditamises.

ISW: Venemaa tahab näidata Gerassimovi juhtimas

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) viimase sõjaanalüüsi kohaselt tahab Venemaa jätkuvalt näidata Vene peastaabi ülemat kindral Valeri Gerassimovi olemas efektiivne väejuht. Selle tarbeks avaldati Vene kaitseministeeriumi poolt teisipäeval video, milles on kindralit näha Vene vägesid inspekteerimas Zaporižžja rindelõigul. Tegu on ühe esimese Gerassimovi avaliku ülesastumisega alates Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringu mässu.

Varem väitsid mitmed Vene allikad, et Valeri Gerassimovi asemel määrati Vene vägesid juhtima kindralpolkovnik Mõhhailo Teplinski. ISW rõhutas, et neid kuulujutte pole võimalik kinnitada.

Briti luure: Venemaa ei suuda mobilisatsioonita uusi üksuseid mehitada

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hommikuses rindeülevaates toodi esile, et Venemaa on viimase kahe kuu jooksul asunud moodustama uusi üksuseid lisamaks sügavust oma maavägedele. Nende hulgas on ka 25. kombineeritud armee.

Venemaa on alates 2022. aasta veebruari invasioonist kasutanud mobiliseeritud reserviste täitmaks kohti juba olemasolevates üksustes ning on harva loonud uusi üksuseid. Erandiks on 2022. aasta suvel loodud kolmas armeekorpus, mille lahingvõimekus on osutunud nõrgaks.

Venemaa kasutab kõiki võimalikke uusi formatsioone Ukrainas reservina, kuid ilma uue sundmobilisatsioonilainete ei suuda Venemaa isegi üht uut armeed mehitada.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 540 sõdurit ja 27 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:              

 

- elavjõud umbes 247230 (võrdlus eelmise päevaga + 540);

- tankid 4217 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 8213 (+8);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 311 (+0);

- suurtükisüsteemid 4866 (+27);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 700 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 463 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 4042 (+15);

- tiibraketid 1347 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7349 (+25);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 718 (+0).

 

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Allan Aksiim, Merili Nael

Allikas: Reuters/BBC/CNN/Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: