Ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava tööversioon näeb ette, et 2030. aastaks tuleks katta kogu elektrivajadus puhta energiaga ning 2050. aastaks peaks Eesti saama täiesti kliimaneutraalseks.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul parandab see Eesti elukeskkonda ja ka rahvusvahelist konkurentsivõimet.

"Eesti lähtub eeskätt sellest, et meie valikud ja tegevused peaks kaasa tooma parema elujärje. Väiksem keskkonnajalajälg on ju konkurentsieelis. Ma arvan, et paljud inimesed näevad juba praegu, kuidas puhas energeetika, taastuvenergia on soodsama hinnaga. Ka tööstustele on see ka kindlasti parem, sest sellist tootmist on võimalik ka lihtsamalt finantseerida. Euroopa eksporditurud, kasvõi siinsamas Soome ja Rootsi juba jälgivad keskkonnajalajälge, küsivad selle kohta," rääkis Michal.

SEB ärisegmendi jätkusuutlikkuse projektijuhi Kaie Kriiska sõnul hakatakse ka ettevõtte laenude krediidiriski hindamisel arvestama ettevõtte mõjusid väliskeskkonnale ja keskkonnariske.

2030. aasta ei ole mägede taga. Kliimaministeeriumi andmetel on soojuse puhul praegu taastuvenergia osakaal veidi üle 60 protsendi ja taastuvelektri osakaal on ligi 30 protsenti. Minister Michal on veendunud, et 2030. aastaks on võimalik katta kogu elektrivajadus puhta energiaga. Ta põhjendab oma veendumust sellega, et viimase 10 aastaga on puhta energia osakaal mitmekordistunud. Paaril viimasel aastal on Eesti olnud taastuvenergia poolest Euroopa riikide seas neljandal kohal.

"Võrreldes 2011. aastaga kasvas 2021. aastaks taastuvenergia osakaal soojuses 40 protsenti ja elektri puhul 140 protsenti," märgib Michal. Tema hinnangul on koos maismaa ja mereparkidega realistlik jõuda selleni, et 100 protsenti elektrist tuleb aastast 2030 taastuvatest allikatest. Michal möönab siiski, et palju sõltub sellest, kuidas turg toimib: kas turul on olemas vajalikud osad, kas vahendid liiguvad, et saaks tuuleparke rajada ja ka merele jõuaks need õigeks ajaks valmis. Samuti, et ka võrgud saaksid valmis.

Kliima- ja energiakava tööversioonis on välja toodud seitse valdkonda: energeetika, transport, hooned, põllumajandus, tööstuslikud protsessid, jäätmemajandus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor. Ajakohastatud eesmärkide täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on kavas 106 meedet.

Kristen Michal toob näite transpordivaldkonnast: "Transpordis tuleb suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu, võtta kasutusele veelgi rohkem biometaani ning tagada meetmed elektri ja vesiniku kasutamiseks, samuti suunata inimesed ja kaup raudteele."

Ühe käega karmistada eesmärke, teise käega aga anti mõni aasta tagasi vedelkütuse seadusemuudatusega kütusemüüjatele vabamad käed biolisandi kasutamisel. Kristen Michal ütles, et see pole küll otseselt seotud energia- ja kliimakavaga, aga muudatused tulevad sealgi.

"Vastab tõele, et me plaanime muutusi, et seda turgu korrastada, tihemini jälgida, et kütusemüüjad neile seatud eesmärke täidaks," lubas Michal.

Kui seni pidid kütusemüüjad tõendama aasta keskmisena, et nende müüdud kütuses on nõutud hulk taastuvenergiat, siis uue plaani kohaselt hakatakse seda kontrollima kaks korda aastas. Michali sõnul tõusevad ka trahvimäärad juhuks, kui kütusemüüjad avalikkuse ees võetud kohustustest kõrvale hiilivad. Kõik see vajab aga kõigepealt parlamendi heakskiitu.

Riigikogu liikmed arutasid energia- ja kliimakava ajakohastamist mõni nädal tagasi. Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja tõdes, et dokumente on palju ja on raske piiri tõmmata, millise kava või määrusega Eesti tegelikult kohustused võtab. Seda enam, et läbirääkimistel teiste riikidega seisukohad ja plaanid pidevalt muutuvad.

Suuremat selgust võiks anda muu hulgas kliimaseadus ja sellega kaasnev arutelu, usub Kristen Michal.

"Ma arvan, et sellel aastal valmib esimene dokument, mille üle arutleda. Järgmine aasta ilmselt kulub selle debati ja ehk siis ka parlamendiarutelu peale. Oleme plaaninud selleks aasta-poolteist, kuna see on ikkagi kogu Eesti majandust ja suuremaid valdkondi hõlmav debatt," ütles Michal.

Kliimaminister ei ole nõus nendega, kes leiavad, et liiga tubli ei maksa olla ja esimeste hulgas ambitsioonikaid kliimaeesmärke seada, sest sellega teeme lihtsalt enda jaoks elu keerulisemaks ja kallimaks. Kristen Michali sõnul tasuks pigem mõelda, mida see kliimamuutus kaasa toob.

"Kindlasti toob see kaasa seda, et miljardid inimesed maailmas liiguvad, mõned piirkonnad muutuvad elamiskõlbmatuks ja nii edasi. Ja noh, meie jaoks on pigem küsimus selles, kuidas me selles muutuses kohaneme, kuidas me muutumise kliimakindlamaks ja mis on meie konkurentsieelis. Seda me selle kliimaseadusega püüamegi Eesti jaoks leida ja sõnastada," ütles kliimaminister Kristen Michal.