ERJK: uurime edasi, kas SALK on teinud keelatud annetusi või ei

Kuigi erakonnad teatasid Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile, et nad pole SALK-ilt enne valimisi uuringuid tellinud, on nende väited vastuolus varem meedias ilmunud infoga, ja seega kavatseb ERJK edasi uurida, kas SALK pole teinud erakondadele keelatud annetust.
Kolmapäeval pidas ERJK koosolekut, kus arutas erakondade vastuseid oma järelepärimisele, millega lootis välja selgitada, kas üks või teine erakond on saanud Sihtasutuselt Liberaalne Kodanik (SALK) hüve ehk uuringuandmeid ja nõustamist, mis on käsitletav keelatud annetusena, kui erakond selle eest ei tasu.
Praeguse info pinnalt ERJK aga otsust teha ei saanud.
"Erakondadelt saime ootuspäraseid vastuseid, et nemad pole midagi tellinud ega midagi tasunud, kuid kuna need tänaseks paljude asjaosaliste meedias ilmunud ütlused sisaldavad võimalikke vastuolusid, peame jätkama tõendite kogumisega. Otsustasime, et kuna SALK-i juht Tarmo Jüristo on seda pakkunud, et ta tuleks jagama ka meiega omapoolset informatsiooni, siis kutsume ta meiega rääkima, et kõrvaldada vasturääkivusi," ütles ERJK aseesimees Kaarel Tarand.
Tarand lisas, et kui erakonna liikmed on jutustanud ajakirjanikule midagi muud [kui erakondade ametlikes vastustes], siis see ei ole ERJK-le piisav tõendusmaterjal, vaid komisjon peab veel esitama küsimusi ja koguma tõendusmaterjali, et teha otsus.
"See ei ole meil ainus juhtum, vaid meil on erakonnaväliste poliitikakujundajate küsimusi rohkem kui üks. Peame täitma kehtivat seadust ja selle järgi tõendeid koguma ja otsuseid langetama, kuid see ei muuda tõsiasja, nagu oleme aastaid seletanud, et on vaja erakonnaseadust mõnes aspektis kaasajastada suurendamaks õigusselgust. Maailm ju ometi muutub, aga sidusorganisatsioonide tegevus on reguleerimata," sõnas Tarand.
"Seadusandja peab selle küsimuse endale päevakorda võtma – see on ühiskondlik oluline küsimus, kuidas poliitika oleks soovimatute välismõjude ja ka raha eest kaitstud, aga teistpidi kõigile vaba ja aus võrdne mänguväli," rõhutas Tarand.
Erakonnad ERJK-le: pole tellinud ega tasunud
Reformierakonna peasekretär Timo Suslov kirjutas ERJK-le saadetud järelpärimise vastuses, et Reformierakond ei ole tellinud SALK MTÜ-lt uuringuid, reklaami ega muid teenuseid.
"SALK-i esindajad kohtusid reformierakondlastega ja jagasid uuringuid omal initsiatiivil. Need uuringud peegeldasid sama ühiskondlikku pilti ja hoiakuid, mis oli Reformierakonnale juba teada," sõnas Suslov.
"Valimisteks valmistumisel on Reformierakond ise järjepidevalt tellinud uuringuid ja nende eest tasunud, sh edastanud uuringute teostajatele oma nõudmised uuringu eseme kohta. Rõhutame, et mitte kordagi ei ole erakond tellinud uuringuid MTÜ-lt SALK," lausus Suslov.
Andre Hanimägi kirjutas ERJK-le, et Keskerakonna peasekretärina oli SALK andnud talle ligipääsu igakuistele küsitluslainetele. "Ühe korra käis Tarmo Jüristo tutvustamas mulle keskkonda, kus neid tulemusi kuvati. Minu palvel käis Jüristo esitlemas enne valimisi küsitlusandmeid ka erakonna juhatusele ning rääkimas üldisemalt erakondade seisust enne valimisi," lisas Hanimägi.
Hanimäe sõnul olla Keskerakond Jüristole pakkunud, et esinemine tasustatakse, kuid Jüristo keeldus. "Sain aru, et esinemas on Jüristo käinud ka mujal, sealhulgas nii poliitilistes kui ka mittepoliitilistes organisatsioonides ning ta ei võta tasu. Sellest tulenevalt ka leidsin, et erakond ei saa erikohtlemist," lisas ta.
Hanimägi rõhutas, et kõike seda arvestades pole Keskerakond saanud keelatud hüve või teenust SALK-ilt. "Erakonnale ei ole sihtasutus esitanud arveid ning erakonnal ei ole olnud plaanis neid praegusel juhul küsida," lisas ta.
Ka Parempoolsed teatasid, et ei ole SALK-ilt ühtegi teenust tellinud ega ka saanud.
"Oleme SALK-i meeskonnaga küll suhelnud nii kohtumiste kui ka telefonikõnede formaadis ning saanud ka juurdepääsu salk.ee portaalile, mida meile teadaolevalt on võimaldatud ka paljudele teistele organisatsioonidele, erakondadele, ajakirjanikele ja arvamusliidritele. Meile teadaolevalt ei ole salk.ee portaalile juurdepääsu eest SALK kelleltki tasu küsinud," kirjutas erakond Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
"SALK käest ei ole olnud võimalik teenust tellida - seda kinnitavad nad ise ning seda kinnitab ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) kogemus," kirjutas ERJK-le vastuseks SDE peasekretär Reili Rand. Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole SALK-ilt teenust tellinud ega selle eest tasunud, rõhutas Rand.
SALK-i esitletud analüüsis oli Randi sõnul asju, millega erakonna juhtkond nõustus, aga ka soovitusi, milles jäi eriarvamusele. "Olid ju SALK-i ja SDE strateegilised eesmärgid pisut erinevad - SALK soovis iga hinnaga minimeerida konservatiivsete erakondade häältesaaki, SDE soovis maksimeerida enda poolt hääletajate hulka ja seda ka liberaalsete jõudude arvelt,"
Erakond Eesti 200 pole enda väitel samuti tellinud mittetulundusühingult SALK ei uuringuid ega ka muid teenuseid.
"Meie koostööpartner uuringute osas kampaania ajal oli Kantar Emor," sõnas Eesti 200 tegevjuht, juhatuse liige Kadri Napritson-Acuna.
"SALK-iga siiski kohtuti, nagu ka mitmete teiste esindusorganisatsioonide ja võrgustikega, kes tutvustasid meile oma uuringuid ja kelle uuringute tulemusi ja ka poliitikasoovitusi kasutasime kampaanias laialdaselt," lisas Napritson-Acuna.
Isamaa teatas, et pole SALK-i uuringuid ei tellinud ega nendega tutvunud.
"Kinnitan, et Isamaa erakond ei ole ei tellinud ega saanud valimiskampaania käigus SALK-ilt mingeid teenuseid ega andmeid. Eelnevast tulenevalt ei ole Isamaa erakond SALK-ile teenuste eest maksnud ega plaani seda teha ka tulevikus," lausus Isamaa peasekretär Priit Sibul.
ERJK uurimine lähtus suures osas Eesti Ekspressis 6. juunil avaldatud artiklist, kus käsitletakse SALK-i tegevust enne riigikogu valimisi, täpsemalt liberaalse maailmavaatega erakondade toetamist uuringute, nõustamise ja videoreklaamidega.
Artiklist selgus näiteks, et praeguste Parempoolsete liikmed, kes varem kuulusid Isamaasse, said juurdepääsu SALK-ilt andmetele, mis puudutasid Isamaa toetajaskonda. Keskerakonnale olevat SALK jaganud aga nõuandeid, mida teha eestikeelse haridusega.
Toimetaja: Mari Peegel