Riik on kaalumas eri võimalusi Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uue telemaja ehitamise rahastamiseks. Esmaspäeval arutas võimalikke rahastusvariante riigikogu kultuurikomisjon.

Komisjoniga kohtunud ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles, et koos komisjoni ja kultuurkapitali juhi Margus Allikmaaga vaadati ja kuulati viie riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehituse hetkeseisu ja võrreldi seda ERR-i kompleksi ehitamise projekti seisuga. "Kui meile paar aastat tagasi riigieelarvest eraldatud raha andsime kallinenud rahvusraamatukogu katteks, siis selle tagastamise mehhanism võiks olla läbi kultuurkapitali, kus viie tähtsa kultuuriobjekti ehitus ühel või teisel põhjusel natuke venib. Kultuurkapitalil on vastavad summad olemas ja ERR on [oma projektiga] kõige kaugemal olev objekt kogu riigis: homme-ülehomme võiksime alustada ehitushankega," rääkis Roose.

"Nüüd on pall kultuurikomisjoni käes, kes peaks minema suurde saali, et teha ettepanek, et kuuenda kultuuriobjektina ERR-i maja sinna panna. See on poliitiline otsus. Ütlesin ka kultuuriministrile ühel kohtumisel, et rahastus riigieelarvest sobib mulle ka, aga objektiivne olukord on see, et riigieelarve seis on pingeline, aga kultuurkapitalil on ainult kultuuriobjektidele kasutatav raha olemas," selgitas Roose.

ERR-i hoonet kuuendaks ehitiseks riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja kindlasti ei lisata, sest teised objektid said sinna konkursi tulemusel, ütles kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof ERR-ile peale komisjoni arutelu.

"Aga riigikogu kultuurikomisjonis on plaanis proovida eri seaduslikke võimalusi, kuidas kultuurkapitali vahenditest ERR-i maja ehitada. Meil on riigikogus õiguse analüüsi osakond, kust küsime arvamust, ka oleme õigel teel. Meil on mitu eri varianti. Me anname oma parima: kui see on juriidiliselt võimalik, siis on, kui ei ole, siis ei ole. Mina juristina ütlen, et see võimalus on olemas," rääkis Pikhof.

Pikhofi sõnul polnud kultuurkapitalist rahastamise võimaluse vastu ka koosolekul viibinud kultuuriminister Heidy Purga. "Minister suhtus [ideesse] soojalt, tal ei ole selle vastu midagi. Kõik komisjoni liikmed leidsid, et maja tuleb ehitada, oli ainult eri arvamusi, et mis rahalistest vahenditest," sõnas Pikhof.

Peale riigi ja kultuurkapitali teisi rahastusallikaid ERR-i kompleksi ehitamiseks eriti ei ole, sõnas Pikhof. "Kas ehitada eraisikute rahast või välismaistest annetustest - seda me istungil ei arutanud," lisas Pikhof.

Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa, kes komisjoni otsuste tegemise juures ei viibinud, ütles ERR-ile, et praegune seadus lubab kultuurkapitalil rahastada ainult kultuuriobjekte, mis on riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirjas. "Aga loodan, et riigikogu ja kultuurikomisjon leiavad siiski lihtsa lahenduse, kuidas ERR-i telekompleksi ehitust kultuurkapitali vahenditest rahastada," lisas Allikmaa.

Kultuuriminister Heidy Purga ütles juunis intervjuus ERR-ile, et uus telemaja peab tulema, sest "ERR-i telekompleks on sedavõrd kriitilises olukorras, et kui nüüd midagi seal juhtub, siis kes selle vastutuse endale võtab."

Tallinna linnavalitsus kehtestas tänavu mais ERR-i uue telemaja detailplaneeringu, millega rajatakse raadiomaja ja uudistemaja vahelisele praegusele parkimisplatsile uus telekompleks. Detailplaneeringu linnaehitusliku idee alus on 2018.–2019. aastal läbi viidud ideekonkursi võitnud Kadarik Tüür Arhitektid OÜ töö "Roheline lina". Uue telemaja ehituse hinnanguline maksumus on umbes 65 miljonit eurot.