Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kogunes teisipäeval seetõttu, et rahandusminister Mart Võrklaeva ja rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksa arusaama kohaselt sidus presidendi sisenõunik Toomas Sildam vestlustes seaduste paketi väljakuulutamise presidendi kantseleile raha eraldamise vajadusega.

Võrklaev ütles istungil, et kohtus Peep Jahiloga mai alguses, mil viimane pöördus tema poole küsimusega, et presidendi kantseleil on plaanitust rohkem raha kulunud ja kas võiks teha lisarahataotluse. 15. mail saatis Jahilo ka samasisulise e-kirja.

19. mai õhtul helistas Võrklaeva sõnul talle Toomas Sildam ja rääkis, et riigikogus on hulk eelnõusid, millega on valitsusel ilmselt kiire, ja teisalt puudutas teemat, et presidendi kantselei on saatnud rahataotluse, uurides, mida Võrklaev sellest arvab ja kui kiiresti küsimuse lahendab.

"Ma ei mäleta täpseid sõnu, aga selline vestlus oli. Ma vastasin, et kui eelnõu on riigikogus, on see juba riigikogu asi, minu arust on sul targem suhelda fraktsiooni juhiga /.../ Kui kõne lõpetasin, oli mul küsitav tunne, et mis oli selle kõne mõte. Miks helistada rahandusministrile riigikogu menetluses olevate eelnõude ja menetlustähtaegade osas, kui see on riigikogu teema," meenutas Võrklaev.

Võrklaev lisas, et head tunnet kõnest ei jäänud ja see jäi teda vaevama.

9. juunil sai rahandusminister enda sõnul telefonikõne ministeeriumi kantslerilt Merike Saksalt, kellel oli Sildamiga sarnane vestlus toimunud.

"Talle jäi tugevalt tunne, et need kaks asja seoti. Minu eelnev kahtlus sai justkui kinnitust, võib ühe korra rääkida ja valesti aru saada, aga kui see on juhtunud teist korda? Selle aja jooksul saadeti mulle veel signaale Sildami poolt läbi teatud isikute," rääkis Võrklaev.

Sellises olukorras pidas ta enda sõnul ainuõigeks jätta rahataotlus rahuldamata, sest Võrklaeva hinnangul polnuks reservitaotluse vastuvõtmine ja rahuldamine olnud korrektne käitumine.

"Mind tugevalt häiris, et oli tunne, et kui ma nüüd rahuldan reservitaotluse, olen ma justkui astunud kokkuleppesse, mida on soovitud, et meie rahuldame taotluse ja president kuulutab seadused välja. Mina ei soovinud kuidagi sellise kokkuleppe osaliseks olla," ütles Võrklaev. "Ma ei tahtnud seadust rikkuda, sest sellisel juhul ma arvan, et oleksin rikkunud selgelt seadust."

Nii andiski ta presidendi kantseleile teada, et kuna riigi rahaline seis on halb ja reservist tavaliselt majanduskulude jaoks raha ei anta, taotlust ei rahuldata.

"See oli ametlik kiri, kus ma ka vastasin, aga muu osas häirisid mind kõrvalvestlused. Helistasin 21. juunil Peep Jahilole ja rääkisin kogu selle loo Peebule ära, et olen vastanud ametlikult, miks raha ei saa ja räägin sulle ära ka selle, mis toimus paralleelselt ühe ametniku, Toomas Sildami poolt," kirjeldas ta.

Jahilo vastas Võrklaeva sõnul, et mõistab olukorda ja selle teavitusega tõmbas minister teemale joone alla. Jahilo käitumisele tal etteheiteid ei olnud ja mõlemad mõistsid tema hinnangul probleemi tõsidust.

"Minu arusaam oli, et sellest räägitakse edasi ka presidendile ja ka Toomas Sildamile, aga presidendi kantselei siseasjad pole minu asi," lisas Võrklaev.

Valitsusse rahandusminister seda teemat ei viinud, kuid informeeris jutuajamistest peaminister Kaja Kallast ja ütles talle, et need jutuajamised olid häirivad ja kirjeldas, kuidas neile reageeris.

Küsimusele, miks ei fikseerinud minister juhtunut kirjalikult kõrgeima põhiseadusliku institutsiooni tasemel, kui pidas seda nii tõsiseks, vastas Võrklaev, et tema jaoks oli tegu moraalse probleemiga ja tal polnud arusaama, kas Sildam esindab kogu institutsiooni või on see tema isiklik tegevus.

Jahilo: lõõpiv sõnum võib jätta mulje tõsisest ettepanekust

Peep Jahilo andis komisjonile enda vaate juhtunule ja see oli Võrklaeva kirjeldatust teistsugune. Ta märkis, et samal ajal toimus kaks protsessi: üks oli raha taotlemine valitsuse reservist, millega tegeles tema, teine protsess puudutas aga riigikogus menetluses olevaid tundlikke eelnõusid, mille puhul oli küsimus, kas president jõuab need välja kuulutada enne 1. juulit.

"Meie maja inimesed, kaasa arvatud Toomas Sildam, olid pidevas kontaktis nii rahandusministeeriumi kui ka riigikogu inimestega, et lihtsalt olla pidevas samasuguses infoväljas, tuvastada, kuidas ajakavaga on. Kuna kaks paralleelset protsessi toimus tõesti samal ajal, võis kellelegi jääda mulje, et need seotakse, kuna mõlemad otsad jooksid välja rahandusministeeriumisse ja Kadriorgu," sõnas Jahilo ja lisas, et lükkab kindlasti ümber väite, et neid seoti tingimuslikult.

"Mõlemad protsessid toimusid üksteisest sõltumatult," kinnitas presidendi kantselei juht.

Jahilo sõnul on probleem sõnumite mõistmises – kes saab asjast aru üht- ja kes teistmoodi.

"Mõni sõnum on teinekord esitatud lõõpivas vormis, mis võib tekitada mulje, et tegu on tõsise ettepanekuga ja seda tõdes eilses intervjuus ka rahandusministeeriumi kantsler, et ei saanud aru, kas tegu on naljaga või seltskondliku vestlusega lõõpivas vormis, et meil on raske," rääkis Jahilo.

Pärast rahandusministrilt saadud telefonikõnet, kus ta rääkis kuulujuttudest Sildami kohta, küsis Jahilo sisenõunikult, kas ta on midagi sellist teinud.

"Sildam ütles, et jah, ta on rääkinud sellest, et meil on ühest küljest raha vaja, mis vastab täiesti tõele, aga Toomas Sildam kui sisenõunik ei tegele eelarve kokkupanemisega ega rahaküsimuste esitamisega. Sellega tegeleb kantselei juht ja teatud tingimustel pearaamatupidaja. Toomas võttis omaks, et võib-olla kasutas väljendeid selles seltskondlikus vestluses, mis võisid jätta kellelegi vale mulje," tõdes ta.

Jahilo märkis, et tema ajas rahaküsimuste asju rahandusministeeriumiga, Sildam ja siseosakond tegelesid samal ajal ajakava kokkupanekuga, millal eelnõud valmis saavad ja kas need jõutakse enne suvepuhkust välja kuulutada, kuid Sildami enda selgituse kohaselt ei ole ta kindlasti neid tingimuslikus vormis sidunud.

Jahilo lisas, et seaduste väljakuulutamine ei käi kokkulepete alusel. Kui riigikogu võtab vastu seaduse, mis tuleb ametlikult Kadriorgu, tegelevad sellega juristid, õigusnõunik ja president ise ning kui seadus vastab põhiseadusele, siis kuulutab president selle välja.

"Võimalust, et oleks üldse tegemist kauplemisobjektiga, tegelikult ei eksisteeri. Siin on kokku seotud mingi teoreetiline võimalus kellegi peas negatiivsete arengute tingimustes ja tegelikkus. Tegelikkus ei käi sellisel moel, see ei ole võimalik," ütles Jahilo.

Kõnealuses juhtumis ei olnud Jahilo hinnangul mingit seaduserikkumist või üldse rikkumist, sest tuginedes Sildami öeldule oli tegu mitteametlike, sõbralike ja lõõpivas toonis tehtud remarkidega.

"See teema on rullunud ebameeldivalt suureks ja mul on tunne, et palju asju põhineb siin tunnetel ja arvamusel või arusaamisel mingite sõnumite retseptsioonist," sõnas Jahilo. "See asi ei olnud niimoodi, nagu seda on näidatud, et toimus mingisugune mõjuga kauplemine, mida kindlasti ei saanud olla. Tegemist on natuke hägusa kommunikatsiooniga, et keegi ütles kusagil midagi, aga mismoodi, milline oli sõnastus, me keegi täpselt ei tea. Nende vestluste juures pole olnud kolmandaid kõrvu peale Sildami ja teise poole. Mina usun oma kantselei töötajat ja ilmselt niimoodi on."

Võrklaev ülejäänud teemaga seotud isikuid ei avalda

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht Urmas Reinsalu küsis Mart Võrklaevalt, kes olid need ülejäänud isikud, kellelt ta enda sõnutsi signaale Sildami mõjutustegevuse kohta sai, kuid rahandusminister sellele otsesõnu ei vastanud.

"Minuni jõudis see mitmest kohast, viidati Toomas Sildamiga vestlusele, et mulle antaks teada, et teil on eelnõudega kiire, aga presidendil on ka rahamure," sõnas Võrklaev. "See ring on päris lai, aga seda võiks kommenteerida Toomas Sildam, sest tema teab täpselt, mida ta kellega rääkinud on."

Minister lisas, et samasugune jutt, kus talle püüti saata sõnum, et presidendil on raha vähe ja eelnõudega on kiire, jõudis temani sellel ajavahemikul mitu korda ja kõik ühest allikast ehk Sildamilt.

"Mina saan rääkida, mida olen ise kuulnud ja mis tunde ja arusaama see tekitas selle kõne mõttest, mis toimus reede õhtul väljaspool tööaega. Ja teine on kantsleri kõne mulle selle kohta, mida tema on rääkinud Toomas Sildamiga ja meie tunnetus ja ühine otsus oli, et sellises olukorras ei ole kuidagi võimalik seda taotlust rahuldada," ütles Võrklaev, kellel tekkis enda sõnul tugev moraalne probleem.

Võrklaev tõdes, et osaliselt oli temani jõudud info Sildami räägitud jutust kuulujutu tasemel, kuid lisas, et jutt ja allikas on jäänud samaks. Konkreetsete näidetena on välja tuua ainult Võrklaeva ja kantsler Saksaga räägitu, ülejäänut nimetas minister taustafooniks.

Küsimusele, kuidas juhtus nii, et Võrklaev teavitas Jahilot Sildami käitumisest, mida ei pidanud aktsepteeritavaks, 21. juunil, kuid avalikkuse ette jõudis teema alles augustis ja 24 tundi pärast seda, kui president Alar Karis kritiseeris teravalt valitsuse kehtestatavat automaksu, vastas minister, et neid teemasid on täiesti kohatu siduda.

"Minu pähe ei mahu, et nüüd on üks debatt ja keegi hakkaks sellepärast mingeid jutte levitama. Mulle helistas Postimehe ajakirjanik, kes küsis, kas on nii juhtunud ja ma ei saanud öelda, et seda ei ole olnud, kui see on olnud," lausus ta ja kinnitas, et ajakirjaniku allikaid ta ei tea.

Holm: juhtum rõhutab vajadust rahastamise põhimõtteid muuta

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmed kuulasid ära ka riigikontrolör Janar Holmi seisukoha.

Holm tõi välja, et kuna keegi pole nende vestluste juures olnud, ei taha ta lisada muljeid ja tundeid. Küll aga kinnitab praegune olukord teemat, mida on aastate jooksul räägitud: pole õige, et põhiseaduslike institutsioonide rahastamine saab olla sõltuv täitevvõimust. Ta tõi näiteks riigikontrolli olukorra.

"Riigikontroll teostab kontrolli rahandusministeeriumi üle, aga seaduses on nõue, et peame igal aastal raha küsima. Kui kontrollija peab kontrollitavalt igal aastal raha küsima, võiks seda nimetada korruptiivseks situatsiooniks, aga Eestis on see seadusesse sisse kirjutatud," tõi Holm välja.

Holm lisas, et ühtki probleemi pole tal seni sellega seoses olnud, aga olukord on siiski kummaline ja joon tuleks vahele tõmmata, et kaotada seosed põhifunktsioonide ja rahastamise vahel.

Seetõttu tegi Holm ettepaneku olukord lahendada ja selleks pole hädavajalik isegi seadust muuta, vaid anda juba praegu põhiseaduslike institutsioonide rahastamise otsustusõigus riigikogu rahanduskomisjonile.

Erikomisjoni esimees võttis teema kokku, öeldes, et tegelikult ei ole praeguses olukorras küsimustele piisavalt vastuseid ja seega teeb ta ettepaneku, et komisjon arutelu jätkaks.

"Selles informatsioonis muutus küsimus mulle segasemaks. Oleks väga ebakorrektne teha juhtumi üle ühes või teises suunas järeldusi," tõdes Reinsalu.