Kuigi riik ostis märtsis eraettevõtjatelt Paldiski LNG kai ja sadamaala, siis üks kinnistu, mida läbib gaasitoru, jäi Alexela ja Infortari ühisettevõtte Pakrineeme Sadama OÜ kätte ning gaasitoru omanik Elering pole siiani suutnud kokku leppida ettevõtjatega, et saada maatükil kasutusõigus.

Elering taotles sundvalduse seadmist varem Väike-Pakrineeme, nüüd Kadaka tee 6 nime kandvale kinnistule juba mullu detsembris ning sundvalduse taotlust hakkas menetlema Lääne-Harju vald.

Vald oli sundvalduse seadmisel algusest peale kõhkleval seisukohal, sest leidis, et kokkulepe kahe ettevõtte vahel oleks kõigile parem lahendus, sundvalduse seadmine peaks jääma aga äärmuslikuks ja erandlikuks viisiks, lisaks hakkaks see kahjustama maaomaniku huve.

Mai lõpus otsustaski Lääne-Harju vallavalitsus, et sundvaldust ei seata. Elering kaebas valla otsuse halduskohtusse ning kohus võttis selle 13. juunil menetlusse. Elering taotles kohtult ka esialgset õiguskaitset, kuid seda kohus ei rahuldanud.

Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben ütles ERR-ile, et Elering võiks mõistuse pähe võtta ning leida õigusliku kokkuleppe kinnistu omanikega. Kirjavahetuses Eleringi ja Pakrineeme Sadamaga, mis on olnud viimase kolmveerand aasta jooksul tihe, tekkis vallal arusaam, et kaks ettevõtet saaksid ja peaksid omavahel kokkuleppele jõudma.

"Maakeeli öeldes: kahe ettevõttega kirjavahetusest ja selgitustest oli näha, et asi on võimalik lahendada õigusliku kokkuleppega," põhjendas Ruben, miks vald jättis sundvalduse seadmata.

Teine põhjus oli veel: Elering seadis sundvaldusele kehtestamisele sellised tingimused, et kehtiv Väike-Pakrineeme detailplaneering oleks jäänud realiseerimata, ütles Ruben. "Oleks tekkinud olukord, kus Elering oleks saanud blokeerida detailplaneeringu elluviimise," nentis ta.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles ERR-ile, et valla otsus sundvaldust mitte seada on kehtiva õigusega vastuolus ja Elering pöördus selle vaidlustamiseks halduskohtusse.

"Elering loodab selle kaudu lõpuks saavutada positiivse tulemuse ehk Väike-Pakrineeme kinnistule sundvalduse seadmise," lausus ta.

Millal kohtuistungid algavad, pole veel paika pandud.

Vald ja maaomanik tahavad kokkulepet, Elering ainult sundvaldust

Eleringi ja Pakrineeme Sadama vaidlus on valla vahendusel kestnud kuid ja kuid ning olnud äärmiselt detailirohke. Mõlemad pooled on jäänud enesele kindlaks: Elering soovib sundvaldust, maaomanik kokkulepet.

Pakrineeme Sadam on seisukohal, et sundvalduseks puudub õiguslik alus ning lahendus tuleb ilmtingimata leida kokkuleppel. Tõestuseks, et kokkulepet tõesti soovitakse, saatis Pakrineeme Sadam vallale notariaalse volikirja, millega volitati Eleringi juhatuse liiget sõlmima tähtajatut notariaalset isikliku kasutusõiguse lepingut.

Vald saatis volikirja Eleringile ettepanekuga sõlmida isiklik kasutusõigus, kuid Elering loobus, põhjendades, et volikirjas esitatud tingimused pole vastuvõetavad.

Elering põhjendas, et nemad Pakrineeme Sadama esitatud tingimustega ei nõustu, kuivõrd maaomaniku tingimused nõuavad kooskõlastusi ja nõusolekuid, mille sisu on teadmata; lisaks on tingimustes punkt, mis lubab maaomanikul kasutusõiguse lepingu üles öelda.

Pakrineeme sadama esindaja, vandeadvokaat Jaanus Mody kinnitas ERR-ile, et volikiri Eleringile tõepoolest saadeti.

"Pakrineeme Sadama on omalt poolt Eleringile väljastanud meile teadaolevalt kõik vajalikud dokumendid vallalt kasutusloa saamiseks ja tegeliku LNG vastuvõimekuse tagamiseks. Muude dokumentide seas on Pakrineeme Sadama väljastanud Eleringile ka volikirja isikliku kasutusõiguse seadmiseks kinnisasjale," lausus ta. 

Eleringi hirmud on samad, mis Pakrineeme Sadamal: et teine pool hakkab piirama taristu kasutamist. Nende enda taristu ehk gaasitoru Eleringi hinnangul aga Pakrineeme Sadama tulevasi arendusi segama ei hakka.

Kokkulepet Elering sündimas ei näe ning teatas vallale, et on veendumusel, et pooli rahuldav kokkulepe maaomanikuga ei ole võimalik ning jäädakse oma sundvalduse taotluse juurde.

Vald Eleringiga ei nõustu ning on ühel arvamusel pigem Pakrineeme Sadamaga, leides, et kokkuleppe sõlmimisel Pakrineeme Sadama tingimustel on saab Elering osutada avalikku teenust ehk gaasiühendust ning et sundvalduse seadmine seab ohtu maaomaniku plaanid.

Vallavalitsuse korralduses, millega jäeti sundvaldus seadmata, märgitakse, et "Eleringil on otstarbekas maaomaniku poolt pakutud mõistlike maaomaniku õiguspäraseid huve kaitsvate tingimuste alusel sõlmida eraõiguslik kokkulepe. Sundvalduse seadmine ei ole seetõttu põhjendatud, kuna eraõiguslik kokkulepe on võimalik ja maaomaniku poolt esitatud tingimuste korral oleks omandiõiguse riive proportsioonis avalikust huvist tingitud vajadusega".

Detailplaneeringu järgi on Pakrineeme Sadamal kavas rajada kinnistule LNG maismaaterminal ning seda teenindav LNG-torustik. Pakrineeme Sadam ütles vallale, et nende hirm on, et Elering hakkab nende plaanide elluviimist takistama, kui sundvaldus peaks seatama. See tähendaks aga, et maismaaterminali rahastajad võivad loobuda ning terminali rajamine muutuda võimatuks.

Valla hinnangul on Pakrineeme Sadama kavandatav maismaaterminal aga vajalik.

Pakrineeme Sadam on endale kuuluvale kinnistul seadnud kasutusõiguse oma tütarfirmale Balti Gaas.

Toru saab vaatamata vaidlusele vajadusel kasutada

Kösteri sõnul käitus Elering seaduse järgi, sest kuivõrd vaidlus pole lahendust toonud, võimaldab seadus tehnorajatiste talumiskohustust fikseerida ka avalik-õigusliku sundvalduse kaudu. Tema nimetab toimuvat "talumiskohustuse juriidiliseks vormistamiseks".

Toru aga saab kasutada ka ilma kasutusloata, ütles Köster. "Torustik on tänaseks valmis ning kinnistu omanikul lasub selle osas seadusest tulenev talumiskohustus. Eelnev tähendab, et toru on võimalik vajaduse korral kasutusele võtta," lausus ta.

Gaasitoruühenduse kogupikkus maal ja meres kokku on umbes 800 meetrit, sellest 150 meetrit asub Kadaka tee 6 kinnistul. Osa torust paikneb EVK-le kuuluval kinnistul ja seal on kasutusõiguse lepe sõlmitud. Suurem osa torust aga paikneb üldse merealal, sellele väljastas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) hoonestusloa Eleringile sel suvel.

"Kohtust lahendust ootav Väike-Pakrineeme kinnistu sundvalduse küsimus ei mõjuta kuidagi torustikuga seotud lubade kehtivust ega toru tegelikku kasutatavust. Maismaal paikneval torustiku osal on olemas kõik seadusega nõutavad load ehk nii ehitus- kui kasutusluba ning seega saab toru kasutada nii õiguslikus kui ka tehnilises mõttes," lausus Köster.

Merealal paikneval torustikul menetleb TTJA praegu ehitusluba. "Pärast seda, kui TTJA on ehitusloa menetluse lõpetanud, esitab Elering TTJA-le kasutusloa taotluse. Loodame kasutusloa mereosale saada algavaks kütteperioodiks," ütles Köster.

Toru valmis mullu novembris ning on läbinud kasutamiseks vajalikud tehnilised kontrollid ja auditid, kinnitas Köster.

Vald on ülejäänud load EVK-le ja Eleringile andnud

Enne kui kai ja sadamaala kinnistu müüdi riigile kuuluvale varude keskusele (EVK), olid Infortar ja Alexela nõudnud, et sundvalduse seadmisel tuleks Eleringil ja valla hüvitada tekkiv kahju, mis on minimaalselt 40 miljonit eurot, lisandunud oleks talumistasu 500 000 eurot kuus või hüvitis saamata jäänud tulu eest, kuus miljonit eurot. Seega soovisid kinnistu omanikud saada ühekordselt 46 miljonit eurot.

Alexela ja Infortar olid väidetavalt Eleringile mõista andnud, et kinnistule seatakse Eleringi kasuks isiklik kasutusõigus. Kliimaminister Kristen Michal ütles hiljuti riigikontrolli arupärimisele vastates, et toruühenduse ehitamiseks Väike-Pakrineeme kinnistule on olemas varasemad suulised ja kirjalikud nõusolekud.

Sundvalduse ala on iseenesest väike, moodustades Väike-Pakrineeme kinnistust 2,6 protsenti, öeldi Eleringist.

Olukorra muudab väheke segasemaks see, et kai ja sadamaala ostis Pakrineeme Sadamalt EVK, mitte Elering. EVK ja Elering on kai ja gaasitaristu hooldamiseks ja tegevuste jagamiseks sõlmimas seetõttu omavahelist lepingut. Väike-Pakrineeme ehk Kadaka tee 6 kinnistu kõrval asuva Pakrineeme kinnistu, mida toru samuti läbib, ostis EVK Pakrineeme Sadamalt ära ning sellele kinnistule on EVK Eleringile kasutusõigus andnud.

Ülejäänud load, et kasutada saaks kaid ja sadamaala, on vald EVK-le andnud. "Menetlused jätkuvad TTJA pädevuses olevate hoonestuslubade osas, mis puudutavad merealuseid rajatise osi," ütles abivallavanem Ruben.