"Rahvastikuregistrist küsitakse andmeid reklaami eesmärgil harva. Aastas mõned korrad otsepostituste tarbeks. Näiteks aastal 2022 väljastati otsepostituseks andmeid kahel korral ning käesoleval aastal on väljastatud andmed ühel korral," ütles Pungas ERR-ile.

Eelmise aasta kahe päringuga väljastati küsijale 89 637 aadressi, millel elasid valimisse sattunud isikud, tänavu esitatud päringuga andis register 70 000 aadressi.

Siseministeeriumi osakonnajuhataja sõnul võib rahvastikuregistrist andmete saamise vajadus tekkida siis, kui on vaja mingi kindla sihtgrupi elukoha aadresse.

"Kui mõni ettevõte soovib teha oma tegevusvaldkonnaga seotud postituse kindlale sihtgrupile, siis ta küsibki andmeid mingi kindla piirkonna ja teatud vanusegrupi elukoha aadresside kohta. Näiteks on kirjastusel soov oma tooteid tutvustada teatud vanuserühmale. Valimi moodustamine ongi võimalik rahvastikuregistri andmete alusel," ütles Pungas.

Ta selgitas, et reklaami eesmärgil ei väljastata isikuandmeid, vaid aadressid, kus elavad valmisse sobivad isikud. Näiteks võib valim olla 18-80-aastased isikud, kellel on Eesti elukoht. Sellisel juhul väljastatakse vaid aadressid, millel elab vähemalt üks 18-80-aastane isik. Ei väljastata aadressil elavate isikute arvu, nimesid vms.

Pungas ütles ka, et rahvastikuregistrist andmete väljastamisele reklaami eesmärgil kehtivad piirangud. Nimelt ei ole reklaamiks õigustatud huvi alusel lubatud väljastada isikute lisa-aadresse ja kontaktandmeid nagu telefoninumber ja e-posti aadress. Võib väljastada elukoha aadresse ja viibimiskoha andmeid juhul, kui isik ei ole nende andmete väljastamist piiranud.

"Postkasti sattunud reklaami puhul on enamjaolt tegemist postiteenuse pakkuja ja postituse saatja omavahelise kokkuleppega või on postituse saaja andnud ise nõusoleku mõne teenusepakkuja juures talle postituste tegemiseks," selgitas Pungas reklaampostituste võimalikke allikaid.

Andmeid saab küsida igaüks

Pungas ütles, et andmeid saab rahvastikuregistrist küsida igaüks, aga iga taotluse puhul kaalutakse, kas küsitud andmeid võib väljastada või mitte. Otsus tehakse rahvastikuregistri seaduses sätestatud nõuete põhjal.

"Kui seadus lubab andmeid väljastada, siis need ka väljastatakse ning vastupidi, kui andmete väljastamiseks ei ole alust, siis nende väljastamisest ka keeldutakse," tõdes ta.

Rahvastikuregistri seaduse paragrahv 47 kohaselt on rahvastikuregistrist lubatud väljastada andmeid, mis ei võimalda isikut otseselt või kaudselt tuvastada, seda saab teha etteantud tunnuste alusel koostatud valimisse kantud isikute elukoha aadresside nimekirjana, muid tunnuseid väljastamata.

"Andmed väljastatakse anonüümselt, isiku tuvastamist mittevõimaldaval kujul, ainult aadressidena ilma seal elavate isikute nimesid lisamata. Etteantud tunnused on üldjuhul: sugu, vanus, elukoha andmed, emakeel, haridustase, perekonnaseis. Reeglina mitte kõik tunnused vaid kombineeritult," selgitas Pungas.

Andmete küsimisel tuleb taotluses märkida andmete kasutamise põhjendatud eesmärgi, viisi ja aja ning taotletavate andmete koosseis. Siseministeerium hindab taotleja õigustatud huvi olemasolu. 

"Andmetele juurdepääs on lubatud ainult juhul, kui see ei riku eraelu puutumatust ega tekita ohtu riigi julgeolekule. Õigustatud huvi olemasolu korral lubatakse juurdepääs andmetele, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut," rõhutas Pungas.

Registri andmetele pääseb ligi eri moodi

Pungas selgitas ka, et juurdepääsu rahvastikuregistri andmetele on võimaik saada erineval moel, lisaks ühekordsetele andmepäringutele saab rahvastikuregistrile põhjendatud vajadusel püsiva juurdepääsu, näiteks erinevate rahvastikuregistri X-tee teenuste vahendusel. 

"See sõltubki vajadusest, kas kellelgi ongi vaid mingiks üheks korraks andmeid vaja või on vajadus pidev. Riigi registrid vahetavad andmeid X-tee kaudu ja inimese jaoks tähendab see seda, et nad ei pea samu andmeid mitmes kohas esitama, sest riigil on need juba olemas," ütles siseministeeriumi esindaja.

Pungase sõnul on erinevate andmekogude põhimäärustes kirjas, millistest registritest (sealhulgas rahvastikuregistrist) ja milliseid andmeid päritakse. "Ja näiteks kui inimene logib sisse mõnda iseteeninduskeskkonda, siis juba sisse logimisel kontrollitakse tema õigust seda teenust kasutada ning keskkonnas endas on vajadusel ka juba andmed eeltäidetud," märkis ta.

"Lisaks, rahvastikuregistri seadusest tuleneb ka nõue, et kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Paljud omavalitsuste pakutavad teenused/toetused ongi seotud elukohajärgsusega ning vajadus andmeid kasutada pidev," rõhutas Pungas.

Tema sõnul kasutabki valdav enamus riigiasutusi püsivat juurdepääsu rahvastikuregistrile.

"Paljudel on mitu erinevat eesmärki, näiteks politsei- ja piirivalveametil on väga palju erinevaid ülesandeid - kõige lihtsam näide isikut tõendava dokumendi taotlemisel andmete kontrollimine, sotsiaalkindlustusameti erinevate toetuste maksmisel, teenuste osutamisel peab rahvastikuregistrist andmeid kontrollima - näiteks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister kasutab andmeid, kohtud, kohalikud omavalitsused, transpordiamet, ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused, notarid jne," loetles Pungas.

"Rahvastikuregistri andmete järgi planeeritakse erinevaid teenuseid alates sotsiaalteenustest kuni teedevõrguni, uuritakse inimeste harjumusi ja prognoositakse tulevikuvajadusi. Rahvastikuregistrisse kogutud andmed võimaldavad inimestel mugavalt ja lihtsalt erinevaid teenuseid tarbida ilma asutustesse kohale minemata, aga ka ilma topelt andmete esitamiseta," ütles ta.

Registrit kasutavad ka erafirmad 

Teisalt kasutavad rahvastikuregistri andmeid ka juriidilised isikud õigustatud huvi alusel, märkis Pungas.

"Näiteks erinevad pangad ja krediidiasutused, kes peavad kontrollima neile kohalduvatest nõuetest tulenevalt andmeid - näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevalt, kliendisuhte alustamiseks vm, kus on vaja kontrollida nime, teovõimet, isikut tõendavate dokumentide andmeid, surma andmeid jm; inkassofirmad oma lepinguliste kohustuste täitmiseks - nii isikule endale teavituse saatmine kui kohtusse nõuete esitamine, sideteenuste pakkujad – seda loetelu saab jätkata veel," rääkis ta.

Andmete väljastamise otsuse tegija sõltub andmete mahust

Ühekordselt andmete väljastamise taotlusi menetlevad olenevalt taotluses küsitud isikute arvust erinevad asutused. Kuni 20 isiku kohta andmete väljastamise - õigustatud huvi alusel - otsustavad maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused, 20-100 isiku andmete väljastamise otsustab rahvastikuregistri volitatud töötleja, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, ning avaliku ülesande täitjate taotluste ning õigustatud huvi alusel 100+ isiku andmete väljastamise otsustab siseministeerium, selgitas Pungas.

"Ühekordselt küsitakse andmeid näiteks projekteerimisfirmade poolt, kes peavad teavitama kinnistuomanikke tööde tegemisest ja kooskõlastama projektid, advokaadibüroodel on õigusteenuse osutamiseks õigus küsida riigiasutustest andmeid, eraisikud soovivad väga erinevate põhjenduste alusel," kommenteeris ta.

Tagasi lükatakse enim eraisikute taotlusi

"Pigem just eraisikute taotluste puhul tulebki kõige rohkem keeldumisi ette, nende puhul kõige sagedamini ilmneb, et kas küsijal puudub õigustatud huvi või kahjustaks andmete väljastamine küsitud isiku eraelu puutumatust," rääkis Pungas.

"Vahel võib kellegi andmete küsimine olla ajendatud isiklikust huvist, mis ei ole kindlasti põhjus kellegi andmete väljastamiseks ja sellistel puhkudel andmete väljastamisest ka keeldutakse," lisas ta.

Siseministeerium on sel aastal keeldunud andmete väljastamisest ühel korral, eelmisel aastal kahel korral.

"See ei tähenda kaugeltki aga seda, et ülejäänud kordadel andmed oleks väljastatud. Menetluse käigus toimub suhtlus taotlejaga, selgitatakse asjaolusid ja sageli läheb nii, et taotleja loobub andmete väljastamise soovist. Oluline ongi just ka selgitada, mitte et menetlus lõppeks keelduva otsusega," ütles Pungas.

Rahvastikuregistri andmete kasutamine tõusis avalikkuse tähelepanu alla seoses sihtasutuse Pere Sihtkapital tellitud uuringuga, milles nähakse inimeste privaatsusnõuete rikkumist.