"Hiljuti laia kõlapinda leidnud lastetuse uuringu eesmärk oli välja selgitada lastetuks jäämist mõjutavad tegurid Eesti ühiskonnas. Uuring sisaldas eriliigilisi isikuandmeid, kus uuriti nii naiste sissetulekuid, haridust, elutingimusi kui ka seksuaalharjumusi, poliitilisi vaateid, usulisi ning maailmavaatelisi veendumusi," sõnas AKI peadirektor Pille Lehis.

Menetlust alustati, et kontrollida isikuandmete töötlemise vastavust isikuandmete kaitse üldmäärusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Asjaolude väljaselgitamiseks alustas AKI järelevalvet kolme osapoole suhtes: Tartu Ülikool,  Pere Sihtkapital SA ja RAIT Faktum & Ariko. Lisandumas on ka järelevalve siseministeeriumi osas.

Järelevalve esmases etapis on tehtud ettekirjutus andmete töötlemise piiramiseks ja edasise töötlemise keelamiseks. Ettekirjutus hõlmab ka teiste Pere Sihtkapitali SA tellimusel tehtud uuringute jaoks kogutud isikuandmeid.

"See tähendab seda, et nad ei tohiks oma uuringuga jätkata, nad ei tohi täiendavaid andmeid koguda ja siis loomulikult ka erinevaid toiminguid teha," selgitas Lehis "Aktuaalsele kaamerale".

Andmeid hävitama ettekirjutus siiski praegu ei kohusta.

"Edasisteks järelevalvetoiminguteks on meil vaja tõendeid koguda, mistõttu need praegu peaksid olema hoitud lihtsalt selliselt nagu nad on, nii palju, kui neid on. Aga edasisi mingisuguseid toiminguid nendega teha ei tohiks," rääkis Lehis.

Tema sõnul inspektsioon praegu veel ei tea, kus andmeid hoitakse. Järelevalvemenetluse käigus läheb inspektsioon tõenäoliselt ka kohapeale vaatama, millises keskkonnas, kui turvaliselt ja kelle käes neid andmeid hoitakse.

Lähipäevil algatab andmekaitseinspektsioon menetluse ka rahvastikuregistrist andmed välja andud siseministeeriumi suhtes. Pere Sihtkapital sai Tartu ülikooliga õigusvastaselt sõlmitud lepingu abil andmebaasist kätte 24 000 naise andmed. Neist pooled ehk 12 000 lastetute ning 12 000 kolme- ja enamalapseliste naiste isikukoodid, telefoninumbrid ja e-posti aadressid.

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et ministeeriumil ei olnud kohustust kontrollida, kas Tartu Ülikoolil kui andmete tellijal oli eetikakomitee luba uuringuks olemas, mistõttu on registripidaja andmeid väljastades kõik õigesti teinud.

"Tegelikult siseministeeriumist prooviti neid andmeid ka varem küsida. Selle jaoks alust ei olnud sellele sihtkapitalile siis väljastada neid. Seadus ütleb selgelt, kellele tohib väljastada ja mis juhtudel. Kui Tartu Ülikool annab oma volituse ja garantii ja ütleb, et meie soovime, et see uuringufirma selle lepingu alusel võtab need andmed ja meie nimel tegutseb, siis seadus ütleb, et seda tuleb teha," selgitas Läänemets.

Minister ei pea vajalikuks rahvastikuregistrist andmete pärimise protseduurikat muuta, kuivõrd seadus paneb rangelt paika, kellele neid väljastada võib. Pere Sihtkapitali juhtumis algas tema hinnangul probleem väljaspool rahvastikuregistrit.

"Antud hetkel väljastati kontaktandmeid ja neid on minu hinnangul ka vääriti kasutatud. See väärib uurimist," sõnas Läänemets.

Riigiprokuratuur andis esmaspäeval politseile ülesande juhtunu uurimiseks. Politseist teatati "Aktuaalsele kaamerale", et nad otsustavad saadud info põhjal lähipäevil, kas on alust väärteomenetluse alustamiseks.

Naised, kes soovivad teada saada, kas ka nende andmed on õigusvastase lepinguga registrist uuringu läbiviijateni jõudnud, võivad teha päringu kas andmete töötlejatele või kaebuse andmekaitseinspektsioonile. Võimaliku moraalse kahju korvamiseks on õigus pöörduda ka kohtusse.

Reedel kirjutas ERR, et Isamaa erakonna toel sündinud rahvastikupoliitika mõttekoda Pere Sihtkapital küsis Tartu Ülikooli nimel rahvastikuregistrist välja tuhandete lastetute Eesti naiste andmed ja saatis neile küsitluse isiklike ja delikaatsete küsimustega nagu, miks teil lapsi ei ole.