Pavlogradi linnakohtus esimesel istungil kohal viibinud Ilmar Raag ütles ERR-ile, et reedene istung oli peamiselt pühendatud protseduurireeglitele, sõna said Tšernovi advokaadid, kes rääkisid protseduurireeglite rikkumisest uurijate ja prokuratuuri poolt. Prokurörid sõna ei saanud ning kohtunik määras järgmiseks istungi toimumise ajaks 3. oktoobri.

Raagi sõnul oli kaitsjate kommentaar, et juurdluse käigus on tehtud kahte liiki vigu: ühed olid vormistusvead, mis tekkisid tõenäoliselt kiirustamisest ja lohakusest; teised vead aga sellised, mis takistavad ausat kohtumõistmist ning mida advokaadid käsitlevad seaduserikkumisena.

"Mille tõttu nende lõplik väide on, et praegusel viisil läbi viidud uurimise alusel ei ole aus kohtumõistmine võimalik," ütles Raag.

Tšernov jäi kohtus väite juurde, et tal pole õrna aimugi, kuidas said tema autost leitud laskemoonale ja lõhkeainele tema näpujäljed.

Raagi sõnul on pragu ühtmoodi võimalik, et Tšernov sai need relvad, mille ta jättis oma autosse, kui ka see, et keegi teine pani need sinna. Probleem on aga selles, et auto ustele ekspertiisi ei tehtud ning võetud sõrmejälgede puhul on kahtlus, et need on võetud hoopis Tšernovi arvutiklaviatuurilt.

"Aga sel hetkel, kui ekspertiis väga kiiresti ära tehti eksperdi poolt, keda advokaadid ei loe erapooletuks, siis asitõendid hävitati, nii et uuesti üle kontrollida ja näidata, et need ei ole loomulikult tekkinud sõrmejäljed, seda ei ole enam võimalik teha," lausus Raag.

Tema sõnul on üldine hinnang, et süüdistus on fabritseeritud. "Selleks ei ole väga suurt konspiratsiooni vaja. Mitteametlikult öeldi, et selleks piisab, kui kahele- kolmele inimesele maksta ja juba on õigussüsteemis sees asitõendid, millega tuleb kuidagi suhestuda," märkis Raag.

Tšernov jäeti vabadusse, kuid riigist lahkuda ei tohi

Raagi sõnul ei tähenda see kõik, et kohtuprotsess oleks ette otsustatud ning Tšernov peaks juba arvestama kuni seitsmeaastase vabadusekaotusega. Isegi kui kurikaelad võisid ära osta politseinikud, tegelevad Tšernovi juhtumiga erinevad kohtunikud, kes on seni käitunud erinevalt ka esitatud materjaliga, lausus Raag.

Reedel istungit juhtinud kohtunik otsustas, et seni koduarestis viibinud Tšernov jäetakse vabadusse ning ta saab näiteks naasta tööle. Riigist lahkuda Tšernov siiski ei saa, sest passi talle ei tagastatud.

Tšernovi advokaatide sõnul näitas nende kliendi vabadusse jätmine, et kohtunik arvestas kaitse argumentidega, märkis Raag.

Üks asi, mis Pavlogradi linnakohtus toimuvat kindlasti mõjutab, on see, et samaaegselt on käimas Kiievis ka Tšernovi paljastatud Slava Ukraini ja All for Victory korruptsiooniskeemide uurimine ning selle asjaga tegeleb riiklik juurdlusbüroo, ütles Raag.

"Laiem taust on see, et praeguseks hetkeks on ka Pavlogradi linnakohtus aru saadud, et Tšernov on Kiievist juhitud palju suurema juurdluse üks võtmetegija. Kuna seetõttu on olemas väga ilmne motiiv, miks võiks olla Pavlogradi süüdistus fabritseeritud, siis tundub, et Pavlogradi justiitssüsteem üritab venitada, et kõrgemal tasandil see otsus nende eest ära tehtaks. Sest et ka Kiievi tasandi juurdluses vaadatakse seda, kuidas on tekkinud antud kaasus Pavlogradis," rääkis Raag.

Raagi sõnul öeldi advokaatide poolt mitteametlikus vestluses, et tõenäoliselt venib Pavlogradis kohtuprotsess pikaks, kuni aastaseks.

Prokurör kinnitas MTÜ Slava Ukrainiga seotud skeeme paljastada aidanud Tšernovi lõpliku süüdistuse augusti alguses ja saatis tema kriminaalasja arutamiseks kohtusse. Süüdistus esitati Tšernovile Ukraina kriminaalkoodeksi paragrahvi alusel, mis näeb relvade, laskemoona või lõhkeainete ebaseadusliku käitlemise eest ette reaalse vanglakaristuse kolmest kuni seitsme aastani.

Tšernov oli see, kes teavitas nii MTÜ Slava Ukraini kui ka selle Ukraina partneri All For Victory heaks annetatud vahendite võimalikest väärkasutamistest.

Peale seda, kui Tšernovil oli mais plaan sõita Eestisse, vahistati ta ning esitati talle süüdistus. Mais oli pöördunud riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon valitsuse poole ettepanekuga aidata Tšernovil Eestisse saabuda ning vajadusel tagada talle võimalus siin turvaliseks viibimiseks.

Aprillis tuli ilmsiks, et MTÜ Slava Ukraini kandis 1,5 miljonit eurot Eestist kogutud annetusi Ukraina koostööpartneri juhtidega seotud erafirmale IC Construction, millel on ilmselt fiktiivne omanik ja selle ainus tegevus oligi seotud Eesti MTÜ-ga. Ukraina ettevõtte eelmise aasta kasum oli 250 000 eurot.

Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Marie Lehtme sai eelmisel aastal oma tegevuse eest rohkelt tunnustust ning valiti 5. märtsil Eesti 200 kandidaadina selle erakonna suurima häältesaagiga riigikogusse. Praeguseks on Slava Ukraini nõukogu Lehtme juhatusest tagasi kutsunud.

Tšernov ütles mais ERR-ile antud intervjuus, et Lehtme oli kursis Eesti annetuste kuritarvitamisega, tal oli IC Constructioni kasusaaja Hennady Vaskiviga suhe ning ettevõtte kasum tuli pettusega Slava Ukrainilt.