MTÜ Slava Ukraini kriminaalasjas on Eesti pool teinud riigiprokuratuuri kinnitusel ära vajalikud menetlustoimingud. Jäme ots on aga ukrainlaste käes. Küsimusele, kas Johanna-Maria Lehtme on üle kuulatud, prokuratuurilt selgelt vastust ei saa.

"Selleks, et esitada kellelegi kahtlustus, peab olema kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et on alust kedagi kahtlustada. Käesolevas asjas alustasime kuus kuud tagasi kriminaalasja omastamise kahtluses ja selleks, et esitada kellelegi kahtlustus, tuleb meil selle konkreetse asja raames selgitada välja see, et seda raha, mis MTÜ Slava Ukrainile annetustena koguti, ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt. Seejuures tuleb välja selgitada ka see, kas ja mis osas ei ole seda kasutatud sihtotstarbeliselt. Tänaseks Johanna-Maria Lehtmele kahtlustust esitatud ei ole," rääkis riigiprokurör Triinu Olev.

Kuigi tõendite kogumisega tegeleb rahvusvaheline uurimisrühm, raskendab materjalide kogumist asjaolu, et koostööriik on sõjas.

Vilepuhuja Oleksandr Tšernov, kes Slava Ukrainiga seotud skeeme paljastada aitas, on oma kodumaal kohtu all ebaseaduslike relvade omamise eest. Tšernov usub, et ta mõistetakse süüdi, et ta ei saaks tulla Eestisse ütlusi andma.

"Praegu ma näen, et on väga palju vigu tehtud. Ma ei saa kahjuks menetlusest kõike rääkida, aga mul on tunne, et kõik liigub sinna suunas, et mind pannakse vangi," sõnas Tšernkov.

Tema hinnangul on mõningaid tema allkirju kohtuprotsessis ilmselt võltsitud ning ootab Eesti riigilt abi.

"Kui Eesti õiguskaitseorgan kutsuks ametlikult tunnistusi andma, siis minu advokaat ütles, et tema saab dokumendid vormistada. Ta ei saa mulle 100 protsenti garanteerida, et ma välja pääsen, aga vähemalt ta saab teha kõik, et ma saaksin Eestis anda tunnistusi ja tõestada, milline on minu allkiri. Ma tean, et mõned allkirjad ei ole minu omad," rääkis ta.

Endise riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on Slava Ukraini kriminaalmenetluse asjus oluline, et Tšernov saaks siit abi.

"See on iga riigi, iga õigussüsteemi väga põhimõtteline küsimus, kaitsta oma allikaid, kaitsta vilepuhujaid. Ja see ei ole pelgalt õigusalane küsimus, vaid arvestades, et tegu on kahe riigiga. Ukraina puhul ei saa vältida teemat korruptsioon, seal tuleb teravalt esitada küsimusi ka poliitilisel tasandil, kas, kuidas on inimene, kes on toonud Eesti riigile informatsiooni olulises kriminaalmenetluses, kaitstud," kommenteeris Perling.

Prokuratuuri sõnul ei saa Eesti oma kriminaalmenetluse raames teise riigi menetlusse sekkuda. Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on taolise abi osutamine just õiguskaitseorganite pädevuses ja seadusi muutma minna ei saa. Poliitiliselt on võimalik vaid mõjutada.

"Mina olen sellesama palve andnud eilsel riigi peaprokuröriga kohtumisel peaprokurörile, et tema võtaks Ukraina peaprokuröriga kokku, millised on need võimalused, et uurimistoimingud toimuks siin, Eestis või sõidavad Eesti õiguskaitseorganite liikmed Ukrainasse, et need toimingud läbi viia. Nemad peavad esimesena selle kokkuleppe saavutama," rääkis Laanet.