Sõja 544. päev: Zelenski saabus Kreekasse ja kohtub Balkani riikidega

Venemaa teatel toodi elektroonilise sõjapidamise vahenditega esmaspäeva hommikul taevast alla Ukraina droon. Intsident toimus Moskva lähistel. Ameerika Ühendriigid suurendavad Ukraina tarbeks 155mm kaliibriga suurtükimürskude tootmist. Taani ja Holland lubasid nädalavahetusel Ukrainale F-16 hävituslennukeid. Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus esmaspäeval ametlikule visiidile Ateenasse ning osaleb hiljem mitteametlikul õhtusöögil Euroopa Liidu ja Balkani liidritega, teatas Kreeka peaministri büroo.
Oluline 21. augustil kell 22.22:
- Venemaa teatel hävitati Moskva lähistel kaks Ukraina drooni;
- USA suurendab Ukraina tarbeks 155mm kaliibriga mürskude tootmist;
- Zelenski: Kreeka pakub Ukraina pilootidele F-16 väljaõpet;
- Tarnavski: Vene väed kaotasid üle 230 sõduri ööpäevas Lõuna-Ukrainas;
- Taani ja Holland lubasid nädalavahetusel Ukrainale F-16 hävituslennukeid;
- Ukraina: Venemaa tahab tuua Mariupolisse 300 000 venelast;
- Maljar: Ukraina väed on Robotõne kandis edukad;
- Scholz: Lääs ei kavatse Putini režiimi muuta ning Saksamaa ei saada oma sõdureid Ukrainasse;
- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 460 sõdurit, 12 tanki ja 19 suurtükisüsteemi.
Zelenski: Kreeka pakub Ukraina pilootidele F-16 väljaõpet
Kreeka on pakkunud Ukraina pilootidele väljaõpet F-16 hävitajatel lendamiseks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esmaspäeval ametlikul visiidil Ateenas.
"Täna on meil õhukoalitsiooni jaoks oluline tulemus: Kreeka osaleb meie pilootide koolitamisel F-16 lennukitel. Tänan teid selle pakkumise eest," ütles Zelenskõi avalduses meediale, seistes kõrvuti Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega.
Kiiev tervitas reedel USA otsust lubada Taanil ja Hollandil anda Ukrainale F-16 hävitajaid, kui nende piloodid on neid kasutama koolitatud.
Üheteistkümnest riigist koosneva koalitsiooni korraldatav koolitus peaks algama sel kuul ja ametnikud loodavad, et piloodid on valmis 2024. aasta alguseks.
Ukraina jätkab Kupjanski ümbruses tsiviilisikute evakueerimist
Ukraina ametnikud ütlesid, et riik jätkab Kupjanski linna ümbruses tsiviilisikute evakueerimist. Vene väed on linnast umbes 10 kilomeetri kaugusel.
"Jätkame igapäevast inimeste evakueerimist Kupjanski rajoonist, teeme seda vcabatahltike tugeval toel," ütles Harkivi oblasti juht Oleg Sõnehubov.
Zelenski saabus visiidile Kreekasse, kohtub Balkani liidritega
Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus esmaspäeval ametlikule visiidile Ateenasse ning osaleb hiljem mitteametlikul õhtusöögil Euroopa Liidu ja Balkani liidritega, teatas Kreeka peaministri büroo.
Kreeka on olnud Ukraina tugev toetaja alates Venemaa kallaletungist, pakkudes humanitaarabi ja relvi, sealhulgas jalaväe lahingumasinaid, Kalašnikovi automaate, raketiheitjaid ja laskemoona.
Ateenas on ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, vahendas The Guardian.
Maljar: Ukraina väed on Robotõne kandis edukad
Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas, et Ukraina väed on edukad lõunarindel Robotõne ja Mala Tokmaška kandis. Maljari teatel püüdsid Vene väed edutult on kaotatud positsioone Robotõnest idas taastada.
Zelenski Taani parlamendile: Venemaa ohustab kõiki oma naabreid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas oma kõnes Taani parlamendile, et Venemaa kurjus tekitab valu ja surma Ukraina linnades ja külades ning Venemaa ütleb avalikult, et ei kavatse piirduda Ukrainaga. Zelenski sõnul on kõik Venemaa naabrid ohustatud kui Ukraina neile vastu ei seisa, vahendas Evropeiska Pravda.
Zelenski sõnul on ta veendunud, et Venemaa kaotab sõja
Taanis visiidil viibiv Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et on veendunud, et Venemaa kaotab sõja Ukrainas.
"Täna oleme veendunud, et Venemaa kaotab selle sõja. Olen kindel, et me võidame, sest tõde on meie poolel," ütles Zelenski Kopenhaagenis Taani parlamendihoone ees peetud kõnes.
Kosovo ühines G7 Ukraina deklaratsiooniga
Kosovo ühines Vilniuses NATO tippkohtumise kõrvalt vastu võetud G7 riikide Ukraina julgeolekutagatiste deklaratsiooniga, ütles Kosovo peaminister Albin Kurti.
"Kosovo ühineb G7 toetusdeklaratsiooniga Ukrainale. Ukraina võidu tagamine ja Venemaa juhtide toimepandud kuritegude eest vastutusele võtmine on rahu ja demokraatia säilitamiseks vajalik tingimus. Kosovo on valmis nendesse jõupingutustesse panustama," teatas Kurti.
Kosovo peaminister ütles avalduses, et Venemaa sissetung Ukrainasse on jätkuvalt oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning Ukraina kaotused selles sõjas "on katastroofilised".
"Oleme ukrainlastele tänulikud vapra vastupanu eest meie ühiste väärtuste, sealhulgas demokraatia, inimõiguste ning üleilmse rahu ja stabiilsuse kaitsmisel ning avaldame sügavat kaastunnet nende kaotuste ja kannatuste puhul," lisas Kurti.
G7 riigid leppisid hiljuti kokku Ukraina "julgeolekutagatiste" raamdokumendis. Praeguseks on deklaratsiooniga ühinenud 25 riiki.
Ukraina kaitseministeerium plaanib sõjaväepolitsei loomist
Kaitseametkond teatas esmaspäeval, et "sõjaväepolitseist peaks saama korrakaitse otstarbega sõjaväeüksus ja kuuluma Ukraina kaitseministeeriumi süsteemi".
Sõjaväepolitsei luuakse Ukraina relvajõudude sõjaväelise korrakaitseteenistuse baasil. Operatiivotsinguks ja sõjakuritegude kohtueelseks uurimiseks lahingupiirkonnas saab see eraldi volitused.
Sõjaväepolitsei luuakse, et hoida Ukraina relvajõudude, kaitseministeeriumi ja riikliku eritransporditeenistuse sõjaväelaste seas korda.
Peaülesannete hulgas on korrakaitsealane tegevus sõjakuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja peatamiseks vastavalt Ukraina kriminaalmenetlusseadustiku normidele ja sõjaväemäärustikele, operatiiv-otsingutegevus, eriennetus Ukraina relvajõududes ja riiklikus eritransporditeenistuses, korra ja sõjalise distsipliini tagamine Ukraina relvajõududes ja riiklikus eritransporditeenistuses, sõjaväelaste õiguste kaitse, riigivara kaitse, karistuste täideviimine.
Ukraina parlamendi korrakaitsekomisjoni baasil on töörühm, mille ülesanneteks on luua sõjaväe õigusemõistmise töömudel, mille üheks osaks saab olema sõjaväepolitsei. Eelnõu on praegu heakskiitmise etapis. Sellega loodetakse saavutada sõjaväepolitsei ühilduvus NATO liikmesriikide vastavate struktuuridega.
Ukraina on kõnelustes erasektoriga Musta mere viljalaevade kindlustamiseks
Ukraina peab mitmete kindlustusettevõttega kõnelusi, et katta kindlustusega viljalaevasid, mis reisivad Lõuna-Ukraina Musta mere sadamatesse. See on oluline samm rajamaks ohutu laevaliikluse koridor Ukraina eksportide tarbeks. Venemaa lahkus eelmisel kuul ÜRO ja Türgi vahendatud Musta mere viljaleppest.
Kõneluste fookuses oleva ettepaneku kohaselt oleks korraga kindlustatud viis kuni 30 laeva, mis peavad liiklema läbi Ukraina territoriaalvete. Ukraina asemajandusministri Oleksandr Grõbani sõnul on veel arutlusel, et kui palju riskist võtab enda alla Ukraina valitsus ja kui palju erakindlustusettevõtted, kirjutas Financial Times.
Maljar: Ukraina vabastas nädalaga kolm ruutkilomeetrit
Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas, et Ukraina väed vabastasid viimase nädala jooksul kolm ruutkilomeetrit, vahendas Ukrainska Pravda.

Venemaa teatel hävitati Moskva lähistel kaks Ukraina drooni
Vene kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et suutsid elektroonilise sõjapidamise vahenditega tuua taevast alla Ukraina drooni. Kaitseministeeriumi teatel toimus rünnak Moskva aja järgi kell 6.50. Väidetavalt kukkus droon alla Pokrovskoje küla lähistele Ružkõ piirkonda.
Esmaspäeva hommikul peatas ajutiselt oma töö ka Moskva Vnukovo lennujaam, vahendas Vene riiklik uudisteagentuur TASS. Hiljem teatas Venemaa Ukraina teise Ukraina drooni alla tulistamisest kell 8.16 Moskva aja järgi.
Sotsiaalmeedias levis ka videoklipp, milles on väidetavalt näha Vene õhukaitse tööd Moskva lähistel.
❗️Air defense worked near Zvenigorod in the #Moscow region
— NEXTA (@nexta_tv) August 21, 2023
The video was filmed by local residents. pic.twitter.com/usF8G7rmMG
Hiljem selgus, et hommikuses droonirünnakus sai kaks inimest viga, kinnitas Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov. Vorobjovi väitel kukkusid drooni rusud ühe elamupiirkonna kinnistu aiamajakesse, vahendas Interfax.
USA suurendab Ukraina tarbeks 155mm mürskude tootmist
Ameerika Ühendriikide 155mm kaliibriga suurtükimoona tootmine peaks peatselt jõudma pea kahekordsele tasemele võrrelduna Vene invasiooni eelse ajaga, kirjutas The Washington Post. USA tootis enne 2022. aasta veebruari ligikaudu 14 000 suurtükimürsku iga kuu. Aastaks 2025 on võetud sihiks miljoni suurtükimürsu tootmine. USA valitsusametnikud pole samas kinnitanud, et milline osakaal nendest mürskudest on mõeldud Ukrainale ja kui palju mürske läheb USA reservidesse.
USA armee minister (United States Secretary of the Army) Christine Wormuth ütles see kuu ajakirjanikele, et USA kavatseb suurendada ka enda suurtükimoona reserve ja hoida neid kõrgemal tasemel. Wormuthi sõnul on see osutunud üheks Ukrainas toimuva sõja õppetunniks.
Üheks suurtükimoona tootmise suurendamise väljakutseks on ostunud üleilmne lõhkeainete puudus. Näiteks ei tooda Ameerika Ühendriigid enam ise trotüüli (TNT) ning on enda moona puhul pigem kasutanud selle asemel lõhkeainet IMX, millel on väiksem planeerimatu detoneerumise risk. Seetõttu otsib USA uusi trotüüli allikaid.
Üheks põhiliseks tarnijaks on osutunud Poola, kuid samuti võib võimalikuks tarnijaks osutuda Jaapan. Varem sai USA trotüüli ka Ukrainast ettevõttelt Zarya, kuid selle ettevõtte territoorium Ida-Ukrainas on nüüd Vene okupatsioonivägede kontrolli all.
Alates Venemaa täieulatuslikust sõjalisest kallaletungist Ukrainale on USA Ukrainale mõeldud relvastuse tootmise tarbeks eraldatud 44,5 miljardist dollarist nüüdseks lepingutega katnud 18,2 miljardi väärtuses ehk kogusummast 40,8 protsenti.
Tarnavski: Vene väed kaotasid üle 230 sõduri päevas Lõuna-Ukrainas
Ukraina Tauria suuna vägede ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavski pühapäevaõhtuse teate kohaselt kaotasid Vene väed viimase ööpäeva jooksul 232 sõdurit, kellest 79 hukkus ja 153 sai viga. Väidetavalt hävitati samas ajavahemikus 27 Vene sõjatehnika ühikut, kuus laskemoonaladu ja üks juhtimispunkt ning vaatluspunkt.
Taani ja Holland lubasid Ukrainale F-16 hävituslennukeid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski käis pühapäeval Madalmaades ja seejärel Taanis. Mõlemad riigid lubasid tarnida Ukrainale F-16 hävituslennukeid peale Ukraina pilootide ja inseneride väljaõppe lõppu. Hollandi peaminister Mark Rutte ütles pühapäeval, et Holland ja Taani annavad vajalike tingimuste täitmisel Ukrainale F-16 hävitajaid, kuid ei saa veel täpsustada mitu. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul tarnitakse Ukrainale 42 hävitajat.
Taani kaitseministeeriumi teatel alustavad Ukraina piloodid F-16 hävituslennukite väljaõpet juba augustis. Väljaõppesse kaasatakse 11 riiki.
Ukraina piloodid saavad esmalt Ühendkuningriigis inglise keele õpet, kuna kõik lennukite kasutamise õppematerjalid ja instruktsioonid on inglise keeles, enne kui nad hakkavad õppelennukitega lendama. Seejärel treenivad nad propellerlennukitel ja lendavad teistsugusel prantslaste kasutataval reaktiivtreeneril, ütles USA õhujõudude ülem Euroopas ja Aafrikas, kindral James Heckeri. Tema sõnul ei jõua see tõenäoliselt lõpule enne aastavahetust.
Ukraina teatas eelmisel kolmapäeval, et ei eelda F-16 hävitajate jõudmist oma õhujõudude kätte enne järgmist aastat.
Peale Hollandi ja Taani käis Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval Rootsis. Rootslastelt palus Zelenski nende Gripen hävituslennukeid, vahendas Reuters.
Ukraina: Venemaa tahab tuua Mariupolisse 300 000 venelast
Ukraina rahvusliku vastupanu keskuse teatel plaanivad Vene väed tuua vallutatud Mariupoli linna 300 000 venelast. Selline siht on võetud aastaks 2035.
Selle tarbeks on Kreml loonud eelistingimusel kodulaenu pakkumiseks ning samuti on kavas tuua inimesi Venemaa vaesematest regioonidest. Samal ajal on kohalikke elanikke sunni korras küüditatud Vene Föderatsiooni territooriumile. Ukraina rahvusliku vastupanu keskuse hinnangul vastavad need märgid genotsiidi tunnustele.
Scholz: Lääs ei kavatse Putini režiimi muuta
Saksa kantsler Olaf Scholz kinnitas hiljuti Saksa päevalehele Augsburger Allgemeine, et Saksa sõdureid Ukrainas ei ole ning neid sinna ka ei lähe. Samuti rõhutas Scholz, et lääneriigid ei kavatse Putini režiimi muutma asuda, vahendas Deutche Welle. Samas kartvat Putin just seda käitumist lääneriikidelt, hindas Scholz.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 460 sõdurit, 12 tanki ja 19 suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 257930 (võrdlus eelmise päevaga + 460);
- tankid 4358 (+12);
- jalaväe lahingumasinad 8499 (+14);
- lennukid 315 (+0);
- kopterid 316 (+0);
- suurtükisüsteemid 5264 (+19);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 719 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 489 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 4309 (+5);
- tiibraketid 1406 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7692 (+12);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 794 (+4).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Hiljuti The New York Timesiga suhelnud USA valitsusametnike sõnul on Venemaa algatatud sõjas Ukraina vastu kaotanud ligi 300 000 sõdurit. Venemaa sõjakaotustest ligikaudu 120 000 on hukkunud ja ligikaudu 170 000 kuni 180 000 on saanud lahingutes viga.
Samade allikate sõnul on Ukraina poolel sõjas hukkunud ligikaudu 70 000 sõdurit ja viga saanud ligikaudu 120 000 kuni 180 000.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: BBC/CNN/Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent/BNS