Oluline 22. augustil kell 19.51:

- Ukraina saab Bulgaarialt Nõukogude päritolu soomukid kätte septembri lõpus või oktoobri alguses;

- Sobjanin: Vene õhutõrje tulistas Moskva oblastis alla kaks drooni;

- Zelenskiga kohtub Kreekas ka Serbia presidendi Aleksandar Vučićiga. Vučići sõnul on Kreekasse kutsutud ka Kosovo esindaja, keda ei tunnusta ei Kreeka, Serbia ega Ukraina;

- Balkani ja Ida-Euroopa liidrid toetavad ühiselt Ukraina terviklikkust;

- Suursaadik: kõik prantslaste lubatud SCALP raketid on juba Ukrainas;

- Wagneri asutaja Prigožin on enda väitel Aafrikas;

- Ukraina korraldas haarangud sõjaväe värbamiskeskustes;

- ISW: Vene relvajõudude moraal on madal ja tehnikat napib;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 410 sõdurit, neli tanki ja 31 suurtükisüsteemi.

Venemaa ajakirjanik väitis, et Kreml eemaldas Surovikini Venemaa õhu- ja kosmosevägede juhi ametikohalt

Venemaa ajakirjanik Aleksei Venediktov väitis, et Kreml eemaldas kindral Sergei Surovikini Venemaa õhu- ja kosmosevägede juhi ametikohalt, vahendas Reuters. 

Surovikinit pole avalikkuse ees nähtud pärast 24. juunit. Siis toimus lühiajaline  Wagneri palgasõdurite grupeeringu mäss. 

Kindral Surovikin oli varem Venemaa Ukrainas tegutsevate üksuste ülem, keskendudes kaitserajatiste rajamisele. Jaanuaris andis Kreml selle rolli kindralstaabi ülemale Valeri Gerassimovile. Surovikinist sai siis Gerassimovi asetäitja. 

Ukraina korraldas haarangud sõjaväe värbamiskeskustes

Ukraina teatas teisipäeval, et korrakaitseüksused viisid samaaegselt läbi haarangud enam kui 200 sõjaväe värbamiskeskuses, mis on seotud ulatusliku korruptsioonijuurdlusega.

"Korrakaitseametnikud on paljastanud laiaulatuslikke korruptsiooniskeeme sisuliselt pea kõigis riigi oblastites. Hetkel viiakse läbi kõigis oblastites enam kui 200 samaaegset läbiotsimist," teatas peaprokuröri büroo avalduses.

Tegemist on Kiievi jõulise katsega võidelda otsustavalt korruptsiooni vastu. Taolisi jõulisi reforme nõuavad lääneriikide ametkonnad, teiste seas ka Euroopa Liit, millega Ukraina loodab liituda.

Reznikov: õhukaitse tugevdamine on Ukraina jaoks kõige olulisem

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov rõhutas, et Ukraina vajab juurde suurtükimoona ja igat tüüpi soomusmasinaid. Samas püsib kõige olulisema prioriteedina õhukaitse tugevdamine, vahendas Interfax-Ukraina.

Oleksi Reznikov ütles lisaks, et nüüdseks on hävituslennukite koalitsiooniga liitunud 11 riik, kuid sellega võib liikuda veel riike. Reznikovi sõnul vajavad mitmed riigid oma parlamentide heakskiitu ja seejärel teatavad need riigid koalitsiooniga liitumisest.

Ukraina peastaap: Ukraina vägedel oli edu Robotõne kandis

Ukraina kaitsejõudude peastaabi esindaja Andri Kovalevi sõnul oli Ukraina relvajõududel edu Robotõne kandis Zaporižžja oblastis.

Maljar: Robotnõsse sisenenud Ukraina brigaad evakueeris sealsed tsiviilisikud

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas, et Robotõne külla sisenenud Ukraina 47. brigaad organiseeris sealsete tsiviilisikute evakuatsiooni Bradley lahingumasinaga. Maljari sõnul pommitavad Vene väed Robotõnet pidevalt.

Eraldiseisvalt teatas Ukraina 47. brigaad, et ühes teiste üksustega murdsid nad peale kahte kuud sõdimist läbi mitmest Vene kaitseliinist.

Suursaadik: kõik prantslaste lubatud SCALP raketid on juba Ukrainas

Kõik kaugmaa tiibraketid SCALP, mille Prantsusmaa lubas tarnida Ukrainale esimeses partiis, on juba üle antud, teatas teisipäeval Ukraina suursaadik Pariisis Vadõm Omeltšenko.

"See oli katsepartii, raketid tõestasid end heast küljest. SCALP-e tuleb veel, tarned jätkuvad. Nende tarnete põhiküsimus on nende rütm ja siin läheb prantslastel väga hästi," ütles suursaadik usutluses LB.ua-le.

"Üldiselt, kui kuulete president Volodõmõ Zelenski või president Emmanuel Macroni avaldust, et Prantsusmaa otsustas Ukraina poole palvel meile mingisuguseid relvi saata, siis teadke: need on juba Ukrainas ja töötavad rindel," lisas saadik.

Balkani ja Ida-Euroopa liidrid toetavad ühiselt Ukraina terviklikkust

Balkani ja Ida-Euroopa 11 riigi liidrid allkirjastasid teisipäeval Ateena tippkohtumisel ühisdeklaratsiooni Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks.

Ateena deklaratsiooni kohaselt, mis allkirjastati Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohalolul, väljendasid riigid Venemaa agressiooni vastu seistes oma vankumatut toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, tuginedes demokraatia ja õigusriigi väärtustele".

Lisaks Ukrainale allkirjastasid dokumendi Serbia, Moldova, Montenegro, Rumeenia, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Bulgaaria ja Horvaatia, aga ka kohtumist võõrustanud Kreeka liidrid.

Sündmusel viibisid kohal ka Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kreema peaministri Kyriákos Mitsotakise büroo märkis, et kokkutulek tähistas 20 aasta möödumist Thessaloníki 2003. aasta tippkohtumisest, mil kinnitati Lääne-Balkani riikide Euroopa-perspektiiv.

Kreeka teatas, et aitab koolitada Ukraina F-16 sõjalennukite piloote.

Vene kuberner väitis taas Ukraina piiriülese dessandi tagasilöömist

Vene üksused tõrjusid tagasi Ukraina "saboteerijate" katse tungida Venemaale Brjanski oblastisse, väitis kohalik kuberner teisipäeval.

"Täna püüdsid Ukraina sabotöörid tungida üle riigipiiri Klimovski rajoonis," ütles Brjanski kuberner Aleksandr Bogomaz, lisades, et mitmed julgeolekuagentuurid, sealhulgas FSB, osalesid operatsioonis.

Nädala eest rääkis Bogomaz samasugust juttu, kui ütles, et Vene julgeolekujõududel õnnestus takistada Ukraina dessandi piiriülest sissetungi Brjanski oblastisse.

Ukraina saab Bulgaarialt Nõukogude päritolu soomukid kätte oktoobris

Bulgaaria kavatseb saata Ukrainale umbes sada Nõukogude päritolu soomukit, mis jõuavad Ukrainasse kas septembri lõpus või oktoobri alguses. Seda kinnitas Bulgaaria kaitseminister Teodor Tagarev külastades Odessat koos Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikoviga, vahendas Ukrinform.

Vene õhutõrje tulistas Moskva oblastis alla kaks drooni

Moskva linnapea Sergei Sobjanini teatel tulistas Vene õhutõrje teisipäeva hommikul alla kaks drooni. Sobjanini teade ilmus Telegrami kell 03.31. Üks droon tulistati alla Krasnogorski piirkonnas ja teine Tšatsovi kandis.

Lisaks teatas Vene kaitseministeerium kahe Ukraina drooni taevast alla toomisest 40 kilomeetri kaugusel Krimmi poolsaarest. Droonide vastu kasutati elektroonilise sõjapidamise vahendeid. Venemaa väitel kukkusid need droonid Musta merre, vahendas Interfax. See intsident toimus väidetavalt eile kell 23.00.

Peale selle teatas Vene kaitseministeerium kahe Ukraina alla toomisest Brjanski oblastis. Selle tarbeks kasutati väidetavalt samuti elektroonilise sõjapidamise vahendeid.

Venemaa raketirünnakus Krõvõi Rihile sai viga 20 elamut

Kesk-Ukrainas Dnipropetrovski oblastis oli hommikul kell 5.30 kuulda plahvatust, teatas Krõvõi Rihi kaitsekomisjoni esimees Oleksandr Vilkul. Vilkuli sõnul midagi ei filmita ega panda internetti. Enne seda hoiatasid Ukraina relvajõud, et Dnipropetrovski oblastis on raketirünnaku oht.

Hiljem teatas Dnipropetrovski oblasti sõjalise administratsiooni juht Serhi Lõsak, et Venemaa raketirünnakus Krõvõi Rihile sai viga 20 elamut

Venemaa ründas Zaporižžja linna kahjustades üht eluhoonet

Vene väed ründasid öösel Zaporižžja linna, kahjustades üht neljakorruselist eluhoonet, teatas Zaporižžja linnaavolikogu sekretär Anatoli Kurtiev.

Zelenskiga kohtub Kreekas ka Serbia presidendi Aleksandar Vučićiga

Serbia president Aleksandar Vučić ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et ta kohtub Kreekas Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga. Vučići sõnul toimub kohtumine Zelenski palvel. Vučići sõnul kavatsevad nad kõneleda Kosovos toimuvast, tunnustamata territooriumi tunnustamisest ja teistest küsimustest, vahendas Serbia RTS.

Aleksandar Vučić ja Ukraina president vestlesid põgusalt ka Euroopa poliitilise kogukonna kohtumisel Moldovas selle suve alguses.

Aleksandar Vučić ütles Serbia meediale, et tema arust on Kreekas plaanitav kohtumine veidra formaadiga, kuid selle osas peab täpsemat küsima kreeklastest võõrustajatelt. Näiteks on kohale kutsutud ka Kosovo esindaja, kuigi Kreeka ei tunnusta Kosovot iseseisva riigina. Osaliselt tunnustatud Kosovo riiki ei tunnusta ametlikult ka Serbia, kes peab seda enda provintsiks. Samuti ei tunnista Kosovot ka Ukraina.

Venemaa president Vladimir Putin on varem toonud Kosovo iseseisvust esile pretsedendina, mis õigustas temas sõnul Krimmi lahkulöömist Ukrainast, kirjutas 2014. aastal Balkan Insight.

Serbia presidendi Aleksandar Vučić sõnul osalevad Kreeka kohtumisel ka rumeenlased ja bulgaarlased, kuid ungarlased ei osale. Serbial on ajalooliselt tugevad suhted Venemaaga ning erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest ja Euroopa Liidust ei ole nad kehtestanud Venemaa suhtes sanktsioone.

Wagneri asutaja Prigožin on enda väitel Aafrikas

Vene palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin teatas teisipäeval, et on Aafrikas. Prigožin väitis seda videos, mis postitati ühte Wagneri grupiga seotud Telegrami kanalisse, vahendas The Kyiv Independent.

Kreeka lubas aidata taastada Odessa vanalinna

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis ütles teisipäeval ühisel pressikonverentsil Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga, et Kreeka aitab Ukrainal taastada Odessa ajaloolise linnakeskuse. Venemaa ründas hiljuti UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvat Odessa vanalinna.

Kreeka osalust Odessa taastamisel mainis ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias. Zelenski sõnul toetas Kreeka ka G7 grupi riikide julgeolekutagatisi Ukrainale.

Five outcomes of our talks with Prime Minister @KMitsotakis.

1. Greece joined the aviation coalition: it will train our pilots to fly F-16s. Greece is also preparing a new military aid package for Ukraine.

2. I proposed ways for Greece to assist us in securing Ukraine's new… pic.twitter.com/saayynoA5I

— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) August 21, 2023

Peaminister Mitsotakis rõhutas lisaks, et Kreeka jaoks on eriliselt tähtis ka Mariupoli linna. Mariupol Donetski oblastis oli varem Ukraina kreeklaste kogukonna jaoks oluline keskus, vahendas The Kyiv Independent. Vene väed hävitasid Mariupoli linna suures ulatuses kui nad selle eelmisel aastal vallutasid. 

ISW: Vene relvajõudude moraal on madal ja tehnikat napib

Rahvusvahelise sõjauuringute keskuse (ISW) hinnangul napib Vene sõduritel Ida- ja Lõuna-Ukrainas sõjatehnikat ning samuti on neil probleeme moraaliga. Vene sõjablogijate sõnul on sõdurite seas tekitanud pingeid transpordivahendite vähesus osade üksuste seas. Kuna sõdurid ei saa oma tehnikat tranpordita edukalt opereerida, siis on sõjaline juhtkond asunud omastama sõdurite eraomanduses olevaid sõidukeid.

Lisaks on nii sõjablogijad kui ka Vene sõdurid kurtnud suurtükimoona vähesuse üle. Vene Vostoki pataljoni komandör Aleksander Khodakovski väitis, et Vene rindeüksustel pole piisavalt resursse vastutuleks, kuna napib suurtükke ning kasutatakse aegunud D-20 haubitsaid.

Hoolimata probleemidest madala moraaliga on siiski näha, et Vene väed on enda varasemastest vigadest õppinud ning teinud korrektuure. Näiteks on Vene suurtükiüksused täpsemad oma sihtmärkide ründamisel. ISW tõi esile, et konflikt venib osaliselt lääneriikide aeglaselt Ukrainale antud relvaabi pärast, mistõttu oli venelastel aega oma vigadest õppida.

Lisaks märkis mõttekoda ära Ukraina vägede edenemise Robotõne asulas ja Robotõnest ida pool Zaporižžja oblasti lääneosas. 20. ja 21. augustil avaldatud geolokeeritud videote kohaselt on Ukraina väed jõudnud Robotõne keskossa (mis on 10 kilomeetrit Orihhivist lõuna pool) ja tunginud läbi osade Vene kaitseliinide, mis asuvad Mala Tokmaškast lõuna pool (9 kilomeetrit Orihhivist kagus).

Geolocated footage published on August 20 and August 21 indicates that Ukrainian forces reached the central part of #Robotyne (10km south of Orikhiv) and broke through some Russian defenses south of Mala Tokmachka (9km southeast of #Orikhiv). https://t.co/keBkmPCyVI https://t.co/hA8KueAnhz pic.twitter.com/kQRimOpYrO

— ISW (@TheStudyofWar) August 22, 2023

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 410 sõdurit, neli tanki ja 31 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 258340 (võrdlus eelmise päevaga + 410);

- tankid 4362 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 8476 (+27);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 5295 (+31);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 721 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 491 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 4312 (+3);

- tiibraketid 1406 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7722 (+30);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 797 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.